Üks vahva meeldetuletus, et kodumaise filmi juubeliaasta ikka on juba kätte jõudnud:
EESTI FILMIS MEHED EI NUTA
Omapärane lõige muidugi kinotegemisest esile toodud justkui meenutamaks, et pole vist naer(atus) ei meie kino ega rahva "kaubamärk" kunagi olnud. Pigem vastupidi - tänagi on kirglikult üleval küsimus, kas jätkata rahvana või piirdub liigina määratlemisest ning mis naerukoht see ikka on.
Aga. Kunst võiks olla ju suurem kui elu ning filmilukku rohkemgi naervaid näiteid digistada - on mida vaadata ja rõõmsalt naeratada! Tantsulõvid oleme küll kõvad kuigi tantsukohti tuleb filmidest veelgi vähem meelde... ehk Eesti Film 100 aitab!?
No comments:
Post a Comment