Monday, September 28, 2009

elustamisjutud

Viimasest postitusest pool aastat. Võtan lühidalt kokku, mis selle aja sisse mahtunud Kultuurikatlaga seonduvalt.

Teatavasti õnnestus Kultuurikatlal saada pisut toetust nende tegevuste jaoks, mis aastaid juba ootasid, ehk peamiselt projekteerimistööd, asbestikoristus ning ka Katla ümbruse arendamise suhtes on tekkinud tõelised rahalised argumendid.

Täna on Kultuurikatla füüsiline keskkond avatud paraku üksnes ehitusrahvale ning mõnda aega see nii ka püsib. Ei õnnestunud aastaid hellitatud lootus, et Kultuurikatel on nii nutikas koht, et lammutamine ei seiska elu terves Katlas. Aga nagu innovatsioonijutlustajad tahavad selgitada, siis millegi uuega alustamiseks tuleb vanaga lõpp teha. Ma ei ole küll päris nõus, et inimene peaks endaga midagi lõplikku ette võtma, et millegi uue kallale asuda.

Sõnaga - Katla sisemus on hetkel tundmatuseni muutunud. Endine absurdsuseni keeruline ruumirägastik on asendunud lõpmatuna näiva avarusega. Kindlasti see nii ei jää, sest nagu teada on piirideta vabadus inimese jaoks ikkagi segadus. Loovusele loodud ruumil on kindlasti varjualuseid, nurgatagaseid aga ka ühist avarust. Eks Katla tulevaste asukate nutikusest sõltub suuresti kuidas puhastatud ja korrastatud ruum taastada selliselt, et see loovaid tegijaid ja mõtteid ligi tõmbab. Teatavasti toimivad tõmbekeskused aeg-ruumi ning sotsiaalsete ja moraalsete väärtuste ühistöös. Üksi ei suuda ükski neist teguritest atraktiivseks keskkonnaks kujuneda. Kindlasti kehtib see füüsilise ruumi kohta - ükskõik, milliseks võid ettekujutustes üritada puhta vormiga keskkonda kujundada - tulemuse määrab ikkagi sobiv lisanduv sisu. Ja kahjuks ka vastupidi - sobimatu sisu võib väga hea keskkonna väga edukalt ära nullida.


Üritame praeguse avaruse erinevatel infokandjatel kindlasti säilitada ning arutusel on võimalus ühel hetkel soovijatele seda totaalset muutumist ka laivis näidata.

Kõik, kes Kultuurikatla ümber valitsevast vaikusest vahepeal tujutuks muutunud - ärge muretsege, ei õnnestu siin linnakeses kahjuks küll head algatused eriti lihtsalt aga õnneks mitte ka kõik lollused.

ilusat kevadet!

peeter eerik