KultuuriKatel on vajadus, soov, aga mitte unelm

Siin Andres Lõo tänases Postimehes "kivistumatu kultuurisaar" pealkirja all ilmunud arvamuse täistekst.


Tallinn valmistub saama Euroopa kultuuripealinnaks 2011. Ettevalmistused käivad. Asutatud on sihtasutus, mis peab järgmise aasta aprilliks koostama kultuuriaasta eeskava.

Üheks SA Kultuuripealinn 2011 partneriks on ka KultuuriKatel ning Katla partneriks omakorda Tal-linna linnavalitsus. See on seesama linnavalitsus, eesotsas linnapea Edgar Savisaarega, mis on kodanike ette asetanud netihääletuse valiku: kas Linnateater või KultuuriKatel?

Nii Linnateater kui KultuuriKatel on distantseerinud end selliselt hääletuselt, sest hääletus on mõlemale kultuuriasutusele seatud vägivaldsena ning kultuuriinimesi polariseerivana. Samal ajal, kui abilinnapea Kaia Jäppinen väidab endiselt, et hääletus ei vastanda kultuuriasutusi ebasündsal moel, siis hääletust laites mõjub kultuuriminister Laine Jänese hoopis kahepalgelisena. Kas see-sama kultuuriminister, kes kõigest hingest võitles 2009. aastal kehtima hakkava 18 protsendise käibemaksu poolt erakapitali põhistele kultuuriüritustele, on nüüd õiglameelne kultuurihaldjas ja väetite käendaja? Ei usu. 18-protsendiline käibemaks omaalgatuslikele kultuuriüritustele vähendab oluliselt legaalse, ütleme “kvaliteedimärgilise”, kultuuri arengut Eestis.

Mõni aasta tagasi läksid meie loomeliitude juhid kultuuriministeeriumi aru pärima, miks kultuuri toe-tust riigi aastaeelarves 3-le protsendile on vähendatud? Tagasi tuldi tühjade käte ja kõlava lubadusega, et tuleb meie oma loomemajandus.

Pole alust arvata, et kultuuriministeeriumis ei ole loomemajanduse teemal pädevaid inimesi. On. Need inimesed ja suurepärane Kultuuripealinna 2011 meeskond on teiste seas KultuuriKatlaga pidevas suhtluses püsinud ning hoolimata linnavalitsuse varasematest, korduvatest, ent mitte täieliku kattega lubadustest rahalist starditoetust anda, on täna ikka veel võimalik Katla idee ellu viia loometööstusliku mudelina. Sellesama loomemajanduse mudelina, mida loomeliitude juhtidele lubati, ent mida seni veel sündinud pole.

KultuuriKatel on veel päriselt sündimata multifunktsionaalne kultuuriloome keskkond - loomeük-sustest moodustuv kärg - mis ei keskendu tulevikus mitte ainult kontsertide ja teatrietenduste näi-tamisele, näituste korraldamisele jne, vaid pakub ka soodsaid tingimusi ja loominguliste valdkon-dade siseseid võrgustikke. Praegustes tingimustes on seal võimalik korraldada üritusi suures saalis - seega suuremahulisi üritusi - ning väiksemaid, saali esises ruumis. Lisaks paar ruumi teisel korrusel ning bürooruumid neljandal ja viiendal korrusel. Kuid hoonestu on ju tegelikult määratult palju suurem ning vajaduste tekkimisel ning elementaarse remondi läbides, lisandub jõuline maht, kus saab tegutseda nii filmiproduktsiooni firma, trükikoda, kui graafik paari kamraadiga. Katla ees-märk on tulevikus enda majandamisega ise hakkama saada, ehk olla rippumatu linna ja riiklikest toetustest.

Kui loomemajandus, siis majandamist soodustavad tingimused. Need peavad olema tingimused erakapitalis huvi äratamiseks, maksusoodustused alustavatele loomingulistele ettevõtjatele, tingi-mused loometööle ning võimalikult laialdasele kultuuri arengule, sealhulgas kultuuriteadlikkuse tõstmisele ja kultuurihariduslikule hüppele Eesti koolides. Selliseid tingimusi vajab nii KultuuriKatel, Linnateater, Eesti Laul, Rabarock, Nargen Opera, kui kultuurikeskused Eesti väikelinnades.

On arvatud, et meil pole üldse mingit kultuuripoliitikat ja kultuuriministeeriumi vaja, sest kultuur on tegelikult juhitamatu. Sellega tuleb nõustuda, aga meie põhiseaduses on rasvaselt kirjas, et oleme kultuurriik ja seetõttu tuleb omakultuuri mingil moel siiski toetada. Toetada tuleb aga kultuurima-janduslikult, mitte kultuuripoliitiliselt. Viimane on meil ju pigem üks paras farss.

Katlal on tõesti suurepärane asupaik ja tema järele on tõepoolest vajadus olemas. See, et Katlas toimub tegevus juba praegustes tinglikes tingimustes, hoolimata kütte puudumisest talveperioodil, on võimalik vaid inimeste endi huvi tõttu. Ja seda huvi jätkub küllaga. Hoolimata linnavalitsuse äpardliku netihääletuse laastavast mõjust kultuurisõdurite moraalile, on KultuuriKatel toonud end nähtavale ning näitab sealjuures ka eduseisu. See on tähendusrikas. Kuna inimesed otsustavad Katla poolt ja kui seekord linn tõesti paneb õla alla, tekib Tallinna võimas kultuurisaar ning Tallinna sadamapiirkond saab endale särava krooni.

Madalam käibemaksumäär on olnud eesti kultuuripoliitika üks väheseid hoobe uuendusliku, tärkava, mitte institutsionaalse kultuuri toetamiseks. Selle kaotamine on märk euroopaliku kultuuri-pooliitika ning kultuurilise mitmekesisuse eesmärkidest eemaldumisest, samuti ei kõla see kokku loomemajanduse edendamise poliitikaga. Meile on see aga eelkõige signaal selle kohta, et riik ei hooli ega toeta järelkasvu kultuurimaastikul, sest kogu ressurss on suunatud säilitamisele.

Ajakirjanduse vahel on päritud, mis on KultuuriKatel? Linnahalli kõrvale, Tallinna panoraamis sir-guva kostnaga endisesse Tallinna elektrijaama on kultuurielu tekkinud tungivast vajadusest, mis jätkuvalt vastab ka muutuvatele kaasaegse kultuuritegijia vajadustele. KultuuriKatel välistab kivis-tumise institutsiooniks või organisatsiooniks, mis sajandeid ühel eelarvereal pikutab. Katel on või-malus, mida alustavatele uute ideedega kultuurset väljendust otsivatele noortele Eesti Vabariigis varem pakutud ei ole. Kasutagem seda võimalust.

Andres Lõo
09.12.08
Tallinn
MTÜ KultuuriKatel juhatuse liige

Kultuuriteater JA Linnakatel

Minu meelest väärib Tallinn ka Kalaturgu, Mõtteparke, zerogravity spordihalli, lendavaid katuseid, meretaksosid ja eriti hulgaliselt nutikaid inimesi. Rääkimata olemasolevatest kultuuriasutustest ja -ettevõtmistest.

Kultuurikatel arendab ideed kuidas muuta ühist linnaruumi sõbralikumaks, inspireerivamaks ja nutikamaks ning ühe variandina on siis taoliste loovate ruumide tekitamine, mida praegu Põhja puiesteel Tallinnas arendame.

Kultuurikatla Loomenõukogu ja aktiivi töös on Kultuurikatla arendamise nimel koostööd teinud kõik loomeliidud, ülikoolid, akadeemiad, erinevad loovrühmitused ja etenduskunstide esindajad jpt. Kui Katla kontspetsioon üleüldse millegi vastu on siis on see tühi, ebamugav, hirmutav ja sihitu linnaruum. Kultuurikatel soosib ette võtmist, ette vaatamist, unistamist, leiutamist, fantaseerimist, hüpoteeside püstitamist ning nende ideede teostamist. Omalt poolt pakub Katel selleks erinevaid võimalusi Katla ruumides, hoovides jm või toetust ükskõik kus üle maailma.

Nagu paljude teiste tõeliste tegijatega, on Katlal suurepärane teineteisemõismine ja koostöö ka Tallinna Linnateatriga. Oleme erinevate inimestega arutanud ühiselt tulevikuplaane ja mõtisklenud murede üle.
Ausalt öeldes ega ei oska öeldagi kui suur oli Linnateatri roll Kultuurikatla tekkimisel. Võis just Linnateatri mõni lavastus või roll olla selleks tõukeks, mis mitmed inimesed Kultuurikatla kontseptsiooni arendama suunas ja unustatud tööstuskeskkonnas ikka jälle uut energiat unistuste nimel tegutsemiseks andis.

Kultuurikatla ühe eestvedajana oleks kummaline kui ma ei seisaks Katla huvide eest või ise Katlalikku loovama linnaruumi ideesse ei usuks. See on idee, mille kohaselt tuleb leida parimad võimalused inimestele nende põhivõime ja -eelduse - loovuse rakendamiseks. Et igaüks meist saaks kasutada oma õigust saada targemaks ja nutikamaks. Nii nutikaks, et me ei peaks valima ühe või teise organisatsiooni vahel ning vastu, vaid pigem arutleks, millised võimalused oleks nii üks kui teine valmis saada ning järgmised algatused ette võtta.

peeter eerik ots
kultuurikatel

Otsustav ruumilahenduse nädalavahetus

Kultuurikatla ruumide workshop 13-14 juuni Põhja pst 27a

Endisest soojuselektrijaama kompleksist on saamas kultuurikatel. Ruumi läbiproovimiseks toimub avatud workshop!

Seekord ei ole rõhk loomemajandusel ega kasutaja kaardistamisel, vaid ruumil endal. Kultuurikatlast võib saada elav sündmuspaik, aga sellest võib vabalt kujuneda ka üks igav asutus, kus mingid inimesed teevad midagi. Praegu on võimalus asjade käiku sekkuda. Hetkel on katlas koos tohutu ruumiline potentsiaal ja lihtsad argimured (pime, külm, auku võib ka kukkuda). Kuidas seda asja nutikalt suunata ja kuhupoole?

Kultuurikatla ruumide workshopil tegeletakse eestleitud ruumiolukordade edasiarendamisega. Põnev ruum ootab leidlikku kasutusele võtmist. Ruumist mõtlemine pole ainult arhitektide privileeg – osa võtma oodatakse kunstnikke, teatri- ja muusikainimesi, arhitekte, insenere, disainereid, üliõpilasi, luuletajaid jne.

Kas õige kasutus leiab ikka oma õige ruumi? Kuidas avada katel linnale? Millised oleks alternatiivsed strateegiad ruumi arendamisel? Katla projekt kui „avatud teos“? Kuidas sinna üldse kohale saab?

Workshopi tulemusena võiks tekkida ruumiliste muudatuste ja kombinatsioonide avatud andmebaas.

Töö toimub neljas grupis, kolmel temaatilisel grupil on vedajad: kunstnik, arhitekt ja katla esindaja.

1 AVATUD KATEL katla nähtavus

Jüri Ojaver, Indrek Peil, Maria Hansar logistilised küsimused

ruumi imagoloogia

katel kui avalik ruum

vabadus, avatus, isekujunev ruum

häkkerite arhitektuur, open source

2 LEITUD KATEL

Andres Lõo, Hannes Praks, Taavo Tiko alias Jimmy esteetiline ekspertiis

väärtuste kaardistamine

õiged kasutused õigetele ruumidele

leitud ruumiolukordade edasiarendamine

3 KATLA MÄNGURUUM

Katrin Essenson, Kalle Komissarov, Peeter-Erik Ots isekujunev ruum

ruumilised seosed, liikumine

vabadus ja kontroll

abstraktne ruumiline reeglistik

arhitekt – diktaator, kuraator või ruumi legaliseerija

4 vaba(d) teema(d)

Palume osalemissoovist ja grupi eelistusest teada anda aadressil mhansar@gmail.com

Samuti palume registreerimisel märkida oma eriala või tegevusvaldkond.

Info ja lähtematerjalid eelnevaks tutvumiseks väljas aadressil http://www.starfild.pri.ee/workshop/

Kava vt järgmine lk.

KAVA

13. juuni, reede

14.00 registreerimine, gruppide moodustamine

14.20-16.00 ettekanded:

ülevaade katla senisest tegevusest, hetkeseisust ja sihtidest (erinevad vaatenurgad)

projektide tutvustused:

-- Veronika Valk (esmane programm),

-- Katrin Koov, Siiri Vallner (TTA kaastöö),

-- Doris Orasi, Anna Šimko (EKA magistritööd)

16.00-19.00 töö gruppides, sh ekskursioonid kompleksi sees, vahel, kohal, ümber

19.00 välkpresentatsioonid ja olemine

14. juuni, laupäev

10.00 ettekanded: kultuurikatla analoogidest mujal Euroopas

-- Thuur Caris (Groningen)

-- Rolf Kellner, Arne Lösekann (Hamburg)

11.00-14.00 töö gruppides, küsimused, diskussioon (jooksvad välkpresentatsioonid)

14.00-15.00 lõuna

15.00-17.00 tööde lõpetamine ja vormistamine

17.00-19.00 presentatsioonid

19.00 Eesti meeste laulud. Nargen Opera / Von Krahl

lõpupidu.


Kavas võib tulla veel väikseid täpsustusi.


PS. Palume osalejatel kaasa võtta üks tööriist või instrument, mida ta valdab. Seda võib vaja minna improvisatsioonilises töös.

Kohtumiseni!

numbrid ja laulud Katlas

Reede ja 13 ning miinus 7

Meeste Laulud Kultuurikatlas

Mai keskpaigast on Kultuurikatla Suur Hoone suuremas osas hõivanud Nargen Opera ja Von Krahli Teatri ühistöö "Eesti Meeste Laulud" ettevalmistustööd. Juuni algusest pea jaanipäevani etendused. Tutvustus allpool.

Juuni algusest loodame avada igapäevaselt Katlahoovi koos Sotsiaalstaabiga, kus suve jooksul non-stop kino, vabalava ja kontserdid, terrassipuhvet ja muud.

Katla poolt soovin Meeste Laulude tegijatele südamest edu! Ning avaldan siiraimat tunnustust nende ruuminägemusele, sest Jalakas-Kaljuste ja Von Krahli tehnikatiim Enar Tarmo juhtimisel on lõpuks ometi need, kes Katla omapärase ja võimalusterohke Suure Saali ka mitmetasapinnaliselt ära kasutavad. Sedavõrd ulatuslikult ja osavalt ei ole Suurt Saali tema erinevate tasapindade, rõdude ja kõrgusesse ulatuvate võimalustega veel täidetud kui nüüd Meeste Laulude puhul.

Eesti meeste laulud

Von Krahli Teatri ja Nargen Opera koostöös jõuab lavale kolmas osa Veljo Tormise - triloogiast: „Meestelaulud“.

Kui eelmised lood („Eesti ballaadid“ ja „Eesti naiste laulud“) olid pigem alahoidlike ja paigatruude naiste poolt hoitud ja esitatud, siis meestelt on

oodata vaatemängu ja tralli.

On ju mehed on aegade jooksul rohkem ringi rännanud, meremeeste ja sõjasulastena kõigis maailma pimedates ja

heledates paikades elamusi kogunud; lood, mis kaugetelt randadelt kaasa toodud pajatavad sootuks

teistsugustest teemadest sootuks uuel viisil.

Meeste laulud on humoristlikud, pilkavad, kohati ebatsensuursedki ning

lavastus võimendab neid sõnu kõigega, millega mees kosja-, mere- või kõrtsiteel kokku puutus – kõrguse ja sügavuse, õli ja tule, jõu ja hooga.

„Meestelaulude“ tsüklist kantakse ette kõik 10 laulu. Lisaks kantakse ette Veljo Tormise „Raua needmine“ ja kaks runolaulu.

Lavale astub 20 vägevamat eesti meest, teiste hulgas Mati Turi, Rainer Vilu,

Von Krahli Teatri meeskond – Erki Laur, Taavi Eelmaa, Mart Koldits ja

Juhan Ulfsak, ning Nargen Opera Koor.

„Meestelaulud“ esietendub 7.juunil 2008.aaastal Kultuurikatlas Tallinnas.

Lavastuse muusikaline juht on Tõnu Kaljuste ning lavastaja Peeter Jalakas.

Lavastuse tehniline juht on Enar Tarmo ning kostüümid valmivad

Eesti Politsei poolt annetatud vanadest, mahakantud rõivastest, millele

Reet Aus annab läbi disaini uue elu. Pürotehniliste efektide eest hoolitseb

Soome firma Blast Wave.

Homme 2008.a esimene Mõttepark

Homme, so 24.01 alustame selle aasta Mõtteparkide sarja. Esimese pargi kohta info siis veelkord allpool.
Nädala lõpuni on võimalik nautida Cecile Babiole valgus- ja heliinstallatsiooni "Shining Field".


Sel neljapäeval, 24. jaanuaril kell 11, täpselt kuu aega
enne vabariigi aastapäeva algust, toimub Kultuurikatlas
(Põhja pst 27A) järjekordne mõttepark, millel arutletakse
kaasaegse kunsti rahastamise ja selle
tulevikuperspektiivide üle.

Vaadeldakse kunsti rahastamist laiemalt kultuuripoliitika
raamistikus, kaalutakse riigi ja erasektori poolseid
kunsti rahastamise viise, motiive ja sellega seotud
probleeme.

Mõttepark uurib olemasolevaid kunsti rahastamisviise ja
seadusandlust, kunstiga seotud riiklike institutsioonide,
suurettevõtjate, metseenide ja kunstikogujate huve ning
nägemusi. Ja mõtestab kaasaegsesse kunsti
toetamise/investeerimise tähendusi.

Kuidas on kunstipoliitika ja rahastamine korraldatud
mujal maailmas? Kuidas on sellega seotud
kultuuripoliitikauuringud? Millised tingimused ja
missugune keskkond on Eestis erasektorile kunsti
toetamiseks loodud? Mõttepargil kõnelejad esindavad
teoreetilisi ja praktilisi nägemusi, kunsti rahastamisest
ja kunstipoliitikast. Esinejad: Anu Kivilo, Piret
Lindpere, Karlo Funk, Armin Kõomägi, Mari Kartau, Kaja
Kaasik.

Seminarile eelneb Tallinna loomemajanduse visiooni
uuringu tutvustus (kell 10-11), mille viivad läbi Katri
Ristal, Veiko Jürisson ja Külliki Taffel.


Mõtteparki korraldavad Margaret Tali ja Maarin Ektermann
koostöös Kultuurikatla ja Tallinna loomemajanduse
visiooniprojekti komisjoniga.

Katel Groningeni ja Tallinna ühispingutuseks

Tõstan siia Tallinna ametliku pressiteate Tallinna ja Groningeni linnapeade kohtumisest. Lakooniline teade kannab endas aga vähemalt üht olulist sõnumit - nimelt leppisid kaks linna kokku koostöös Kultuurikatla feasibilty study käivitamiseks ja läbiviimiseks.
http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=18225

Feasibility study oleks kõige üldisemalt aluseks Kultuurikatla kasutusele võtmisel. Otsesemalt on FS aluseks projektide koostamisel, renoveerimistööde planeerimisel, tegevusplaani koostamisel ja loomulikult Katla täitmiseks asukatega.

Lähemal ajal tahame laiali saata küsimustiku, millega soovime FS-i saada värsked andmed reaalselt huvist Kultuurikatlas tegutsemise vastu. Tahame saada võimalikult täpset pilti sellest, kellel ja kui palju on üldse huvi tulle Kultuurikatlasse asukaks, mis on rendisummade vahemikud erinevates valdkondades ning milleks peaks Katel omakorda valmis olema.

Praegu üritame koostada adressaatide listi võimalikult paljude teoreetiliste (ja reaalsete) huviliste tabamiseks. Olgu öeldud, et Katla-asuka tegevusvaldkond ei ole mitte kuidagi piiratud. Loovus ei ole kellegi monopol ning loodetavasti saame vastuseid, ettepanekuid, kommentaare ja ideid väga erinevatest valdkondadest.

Küsitlusvormi paneme üles ka siia blogisse ja kodulehele.

Kui juba mõni mõte v asjalik küsimus:
eerik@ots.ee

jaanuar Kultuurikatlas

http://www.youtube.com/watch?v=LQmxUtmM3s4

ETV Kultuuriteadetes teatab selle nädala jooksul Cecile Babiole valgusinstallatsioonist ja mõtteparkidest selline teade. Kujundina kasutame sama motiivi august seinas 6ndal korrusel. Sealt võib näha kõike, mida soovid. Näiteks merd ja tulevikus tuulegeneraatorite kandjana tegutsevat korstent. Või vaadata lahkuvat valget laeva.
24.01 Mõttepark algab Tallinna loomemajanduse visiooni kontseptsiooni tutvustamisega kell 10.00. Meeldetuletuseks: Tallinna Linnavalitsuse tellimusel koostab Tallinna Ülikool koostöös Eesti Tuleviku-uuringute Instituudiga Tallinna loomemajanduse arendamiseks visiooni, mille baasil oleks võimalik jätkata konkreetsete strateegiate väljatöötamisega. Tutvustavad Veiko Jyrisson, Kylliki Tafel ja Katri Ristal. Suurepärane võimalus kuulata, arutada ja täiendada.