Tuesday, April 13, 2010

oled rahulolematu - moodusta kollektiiv

Lõpetasime just arutelu sel teemal, kas saaks masendavalt sügava rahulolematuse märgiks streikima hakata. Selgus, et on vaja kollektiivi. Ega kollektiiv ei ole ammugi rahul aga miks ei või üksi. Sedasi ütles internet ja keegi tuttav.

Miks ma ei või olla rahulolematu kui pealinna üks kõrgemaid kultuuriametnikke saadab minu murele vastuseks kirja, mida on labasuselt ja demagoogialt raske ületada. Peaksin kokku koguma kollektiivi, et labasuse vastu olla? Minu tutvusringkond on selle vastu ju igapäevaselt, ei viitsi nad ühe juhtumi pärast minna luba taotlema. Võib-olla veel selle sama ametniku juurde...?

Nentisime, et midagi ei toimu. Nagu keegi ei jaksaks enam midagi ette võtta kui lollus ninast hammustab. Mina kirjutasin kirja. Vastuseks tuli, et mina ei esinda ju kedagi. Miks ma pean alati kedagi esindama, ei mõista mina. Ennast esindan ju alati.

Kui asjad Kultuurikatlaga lähevad halvasti või kui kuidagi lähevad siis väga kallutatult, olen ma rahulolematu ning pakun välja lahendusi.. taas kord saan selle eest karistatud.

Üks mees tuli vahepeal Eestisse. Justkui tagasi ja ideedega ja pikemaks ajaks. Nüüd ütleb, et isiklikel põhjustel tuli uus väljakutse. Kahju.
Usun, et väljast tulnuna on sellist labasust veelgi raskem taluda. Võib-olla ka just sellise ametnik pärast. Kui mitte otseselt tema tõttu, siis pigem tema tegemata jätmiste tõttu. Aga õigem oleks ju vastupidi, et ideedega inimesed jäävad?

Mina küll loodan, et Tallinnas hakkab midagi toimuma. Kui ei meeldi ja on parem variant, tulebki välja öelda. Ja seda võiks ometi enda nimel ju teha.

mõtlen midagi välja
peeter eerik

2 comments:

Vali Dool said...

Hambutu! Nii verd ei valata! Mis blogi ja üleskutse see on, kui sa ei kirjuta ametniku nime, mis kell ta demagookitses ja kuhu täpselt sa ta saata tahad?

Kopi siia nüüd mõlemad kirjad ja organiseeri vastupanu. La Restistance lives on! :)

http://www.youtube.com/watch?v=08Wbh6HOWwA

RottenThought said...

kurbus.
abitu viha.
initsiatiivitus.
need kolm tunnet tekivad suheldes selle linnaga.

Edasiseks on kolm valikut:

1. Kõige lihtsam - alla anda ja kuskil mujal seda kõike teha (mitmed on kasutanud).

2. Kõige mittekuhugiviivam ja protsessipõhine, aga eetiline - võidelda aateliselt kuulsusrikka lõpuni (see ei tähenda eesmärkide saavutamist, enamasti lausa välistab selle)

3. Kõige tulemusterikkam ja eesmärgile suunatud, aga eetiliselt raskeim - teha nö äriline otsus ja astuda sobilikel tingimustel õigesse erakonda. Siis saab teha kõiki neid samasid asju uhkelt ja suurelt, luua ja korraldada. Sealjuures saades võimult toetust ja pai, mitte kaikaid kodaraisse..

###
eks selle korruptsiooniga ole ikka nii, et jubedalt häirib.. kui osaleda ei lasta