Thursday, January 26, 2012

tahan kurjusefiltrit

kuidagi kurjaks läheb see suur sotsialiseerumine internetis . Pean silmas Facebooki.

Muidugi on ka teemad intrigeerivad ning kuri sõna lausa kipub keelele. Näiteks:
-riik tahab reformida ja tudengid tahavad möllata (kuigi nii on see alati olnud);
-Eesti kunst vajab büroohoonet, mille ettevalmistamisel näidatakse üles seninägematult vaba loovust;
-võim otsib-leiab võimalusi internetti piirata ja Laar sai esimeseks ohvriks;
- lisaks veel kõikvõimalikud kirjavargused, võimu ja mõjuga kauplemine, erakondade liitmised - inimesed teevad tähelepanu saamiseks igasugu hulle tempe.
jne.



Arusaadavalt on Facebook asendamatu esinemiskoht - iga FB postitus tagab vähemalt mõnesajase publiku ning mõnel puhul ka mõnetuhandese - sõltub kui suurt rõhku on keegi oma auditooriumi kasvatamisele pannud. Lisaks veel laikimine ning sheerimine - see on juba praktiliselt kaks suure saali etendust. Arusaadavalt on selline publikumenu suur kiusatus, sest paljudel teistel juhtudel peaks taolise menu jaoks juba liialt pingutama. Eriti mugav, et FB publikul pole ka kuhugi minna ja nad tulevad alati tagasi.

Ilmselt siis polegi väga imestada aga kuidagi kahju on, et erilise tigedusega torkavad silma inimesed, kes enne sotsiaalmeediat ennast loomeinimestena määratlenud. Loomulikult on ka enne nii olnud, et just kunstnikud ühiskonnakriitikaga silma torkavad. Paraku FB ei ole kunstisaal või kontserdipaik, kuhu sisened omal vastutusel ja ennast süüdistama pead kui piletiraha mahavisatuna tundub.

Teine tigerühm on muidugi erakondade marulised poolehoidjad, kes oma poliitilisi vastaseid valimatult naeruvääristavad aga neilt ei oskagi eriti muud tahta ning tuleb see nimi lihtsalt kustutada oma FB"sõprade" hulgast.

Tigedaid hüüatusi kuuleb aga laiemalt. Loomulikult on see igaühe vaba valik, kelle oma sõbraks võtab ning seeläbi tema vaimule avab. Uuestileitud klassikaaslased, mõni vahva töökontakt, naabrid, unustatud sugulased jne - avastamismoment oli super ning kedagi oma sõbraks lisades ei tea muidugi, mis elu inimesed tegelikult elavad.
Aga sellest tahakski kuulda, vabandust - lugeda. Et mis valmistab rõõmu, mis lugemist ette sattunud, kus kaugetel maadel käidud ja keda kohatud.

Kellegi vaimuka kommentaari peale, mis oli kuidagi nii, et: Orkutis on praegu hea käia - kõik on piltidel nii noored!:), käisin ka vaatamas. On jah tore. Üldsegi mitte kuri.

aga FB jaoks võiks ikkagi mingi tigedusefilter olemas olla. Igasugu muu tüütava info eest saab ennast juba blokeerida, tahaks ka kurjuse blokkida. Sest inimese kustutamine on kuidagi lõplik ja mõnikord on nad ju vahvad kõik, ükskõik kui ahastavas tähelepanupuuduses aegajalt piinlevad.


No comments: