Friday, January 27, 2012

Arhitektid ja PR


Arhitektid on juba ammusest minu lemmikud olnud. Sellepärast, et nende jaoks pole probleem ruumis ette kujutada seal olematut ning mitte lasta ennast sealjuures häirida harjumuspärasest. Ning loomulikult sellepärast, et arhitektid olid ühed vähestest kui mitte ainsad, kes Tallinnas avalikult välja astusid kui mõni arendaja kippus linnaruumile liiga tegema, avalikust eksitama või linnavõim ise mõistusega hätta jäi.
Arhitektid on kodus igasugu arendustegevuse protseduuride ja reeglitega ning seeläbi ei saanud arhitekte mingitele tehnilistele detailplaneeringu nüanssidele viidates eemale ehmatada nagu see tavakodaniku puhul õnnestus. Ja mis oluline – tundus, et arhitektid hoidsid rangelt kinni põhimõtetest ja reeglitest ning oskasid ka teise poole õigust tunnistada kui erimeelsused pigem kunstilisele tasandile liikusid.

Seepärast jäin EKA majaarenduse ümber toimuvat jälgides üpris rahulikuks – küll tulevad arhitektid ja siis nemad ütlevad, kes on loll ja kes õige.
Kui on nii, et kehtib üks kokkulepe ja siis seda üks pool muudab – küll arhitektid selle välja selgitavad. Ja kui on nii, et EKA on kõik õigesti teinud aga teine pool on lihtsalt õel ja tige, küll arhitektid sellegi jälile saavad.

Aga arhitekte ei tulnud. Tuli küll üks või teine jutuga kuidas EKA case puhul kõik hoopis teisiti on kui tavaliselt ja seekord on arendajal siiski õigus kokkulepitut muuta, sest nüüd läheb asi ju veelgi paremaks. Ja veel mingit udu, milles ma küll oma kangelasi ära ei tunne.

Ma ei tea. Minu mõistus ja ka kogemus ütleb niimoodi, et kui tahad kokkulepitut muuta ning seda ka teisele poolele kasulikumaks, pole midagi lihtsamat ja ilusamat kui talle sellest teada anda. Täiesti kindel, et teine teeb kõik, et selline parem lahendus kiiresti teoks saaks.
Kui aga tahad teisele hambapastat kinkida ja selle enne sõprade ees eputades tuubist välja pigistad, siis jõuga seda tuubi tagasi või teisele meeldima sundida ei saa. Ka kõikvõimsa PR-i abiga mitte.

Mina ootan endiselt oma arhitekte. Võib-olla nad ei tule või ütlevad midagi, mis mulle ei meeldi aga ikkagi väga huvitav.




No comments: