Sel kevadel saab Kultuurikatel 5 aastaseks. Õigemini - viis aastat tagasi, so 2006.a kevadel sai alguse MTÜ Kultuurikatel. Juhtusime ükspäev asutajaliikmetega arutlema selle üle, mis kõik juhtub 5 aastaga. Ja mis ei juhtu viie aastaga... Ja miks.
Tagasivaade:
MTÜ loomine oli tegelikult üksnes ühe idee arendamiseks struktuuri loomine. Kulus veel aasta Kultuurikatla Idee koostamisele, arendamisele, analüüsimisele ja sünteesimisele, partnerite kaasamisele ning 2007.a alguses esitas Kultuurikatel Loomenõukogu ja Aktiivi poolt Tallinna linnale 'musta raamatu'. (Must Raamat selle pärast, et arengukava oli mustade kaante vahele köidetud. Ei muud tagamõtet). Tollest hetkest võttis veel üle aasta kui 2008.a kevadel esitas MTÜ Kulturikatel koos Hollandi partneriga koostatud Kultuurikatla TTA (teostatavus- tasuvusanalüüs).
Esitatud arengukava kirjeldas Kultuurikatla kontseptsiooni avaliku linnaruumi aktiivse osana, võimalikke 'rahastamismudeleid', 'äriplaani' ja organisatsioonistruktuuri. 'Äriplaani' kui sellise koostamise ümber toimunud tulised arutelud olid pehmelt öeldes meeldejäävad, sest ühe osa Kultuurikatla aktiivi ja ka loomenõukogu jaoks pidi tegemist olema selgelt linna poolt ülalpeetava keskkonnaga, millele oponeeris sõltumatust ja isetoimetamist pooldav arvamus.
Kokkuvõtteks analüüsis 2008nda aasta Kultuurikatla TTA mudelit kuidas ühes avatud keskkonnas toimetavad nii avalik linnaruum; toimib hariduskeskuse motiiv; tekivad võimalused loomevaldkondade ekspordiks ning teadmiste-kogemuste impordiks; ning käib igapäevaselt väga mitmekülgne nutikas tegevus.
Tagasi vaadates oli see üks hea kontseptsioon.
Täna on loomulikult keerulisem uskuda kuidas edukad ettevõtjad ja ettevõtted olid valmis Kultuurikatla arendamiseks välja käima miljoneid kroone. Isegi kümneid miljoneid lihtsalt selleks, et taoline kultuuriruum Tallinna ranna-alale tekkida saaks. Samas on need samad isikud ja organisatsioonid endiselt edukad, vaevalt nad ka siis pimesi tegutsesid.
2009.aasta oli Kultuurikatla Ideele Tallinnas Põhja pst 27a/35 päris lubav – rahalist katet oli tänases vääringus ligi 10miljonit eurot! Mitte lepingutega kaetud (hoonestud siiski Tallinna linna omad ja vajavad kehtiva linnavõimu tahet) aga ühishuvid Visiooni teostamiseks saavutatud. Tuleb märkida, et need kokkulepped on ainsad, mis siiani kehtivad.
Juba esimestes arenguprognoosides 2006/2007 prognoosis Kultuurikatla Loomenõukogu , et niivõrd kuidas toimub positiivseid arenguid rahaliste ressurssidega, suureneb ka selliste osalejate huvi, kes ennast nö pildile sättida soovivad. Nii läkski. Rääkimata selliselt ootamatust tegurist nagu Linnateatri ja Kultuurikatla toetamise vastandamine (Tallinna Linna poolt), mis tõi seni teadlikult vaos hoitud arendusele ootamatult suure avaliku tähelepanu. Eks see tähelepanu ja saavutatud edu paradoksaalsel moel katla arengu taandumisele alguse pani. 2008 oli aasta, mil pildile hakkas ilmuma elukutselisi kultuurisekeldajaid, kes omanäolisest kontseptsioonist suurt midagi mõiganud aga just seetõttu ka inertsetele ametnikele saatusekaaslastena südamelähedasteks said.
Teisisõnu – Kultuurikatla Loomenõukogu, -Aktiiv, -liikmed jt Kultuurikatlale sisu andma pidanud osalised jäeti ebamugavalt sisuliste inimestena sellise asjade käigu juures lihtsalt kõrvale. Nüüdseks juba pea 2 aastat tagasi, mõne üksiku formaalse mööndusega.
Tänaseks
on segadus ja suutmatus Katla korraldamisega toime tulla hakanud lõpuks häirima eranditult kõiki, sh asjaosalisi ning arusaadav on linna soov teha 'restart' kogu protsessile 2008.a seisuga. Seisuga kui oli veel igapäevaselt toimiv organisatsioon, elujõuline visioon Kultuurikatla arengust ning laiapõhjaline partnerite ja asukasorganisatsioonidering.
Ja see ongi Kultuurikatla lugu. 5 aasta kohta väga palju. Ja väga vähe. Õpetlik igaljuhul.
No comments:
Post a Comment