Karuse raudteejaama viimase ülema tütar rääkis kunagi loo sellest kuidas nemad lapsepõlves hundid koduks olevast jaamahoonest eemal hoidsid – plikad olid kuulnud just punase värvi huntidele väga vastumeelse olevat. Nii pandigi aknalauale punane pliiats!
Igal juhul Kultuurikatla 'väljasõiduistungil' läänemaale Karuse Raudteejaama ühtegi hunti ei kohanud. Uuele elule ärkav jaamahoone toidab aga vägagi elavalt ettekujutust sellest kuidas hundid punast pliiatsit aknalaual nähes targu edasi Pärnu ja Tõrva poole sörkisid. Või tagasi.
Jaamahooned on olemuselt tõmbekeskused. Tõmbavad inimesi, seega - kultuuri. Mitte valimatult. Jaamahooned tõmbavad neid, kellel sihiks liikuda rongi, bussi v koguni lennukiga ühest punktist teise. Jaamahoonesse sisenedes saab väga erineva taustaga inimestest täiesti ühesuguse ideega sootsium. Jaamahooned ongi ehitatud mitte kõikide maailma inimeste vajadusi rahuldama vaid just selle sootsiumi jaoks, kes igatseb-tahab-peab reisida. Ning nende jaoks, kes reisijatega kaasa liiguvad ja neid teenindavad – piletimüüjatest ja kaupmeestest parasiitide ning taskuvarasteni.
Virtsu (ja Saaremaalgi jätkunud) raudteed ei ole juba mitu aastakümmet. Alles on kohati silmapiirini astuv raudteetamm ning mõned uue sisu leidnud jaamahooned. Õigemini – sisu on leidnud jaamahooned.
Karusel kohapeal olles ei olnud sugugi keeruline ette kujutada tulevaid, lahkuvaid ja paikseks saavaid ideid ja neid ideid kandvaid inimesi. Ning omakorda neid, kellele meeldib selliste inimestega koos olla.
Vanadel fotodel sirutunud ja tänaseks võpsikule koha loovutanud rööbastee tagasitulek on tegelikult käkitegu. Mitte otseselt rauast tee ei ole see, mida mööda ideed ühest kohast teise jõuavad. Karusele ja sealt edasigi võib viia täiesti 'imaginary railway', mille materjal, reisijate hulk ja huvi sõltub väga palju tänastest jaamaülematest ja kujutlustee rööpaseadjatest.
Ühe regulaarliini Kultuurikatla ja Karuse vahel seaksid katlakütjad küll sisse niipea kui võimalik.
peeter eerik ots
Monday, March 22, 2010
Monday, March 8, 2010
kogutud elamused lennukitehases
Eelmisel kevadel õnnestus hea sõbra seletuste saatel teha mõnus jalutuskäik sõbra kodulinnas Viljandis. Kuulsin kuidas selles mulle vägagi sümpaatses linnas on omavahel kohtunud nutikad algatused, omavalitsused ja ettevõtjad. Kõlas kui hea lugu. Seda võiks igas linnas ja külas kuulata.
Sõber, kes on päris hästi kursis Kultuurikatla ümber toimuvaga ning teadlikuna ka minu huvist nutika linnaruumiarenduse vastu, tahtis kindlasti näidata Viljandi oma potensiaalset kultuuri katelt ning nii sattusingi esmakordselt vanasse lennukitehasesse. Tallinna Kultuurikatla hoonemassiivi kõrval minivennana paistnud lennukitehase ruumid tundusid aga sellevõrra ja -tõttu inspireerivamad. Kauplesin sõbralt lubaduse kutsuda mind kindlasti vaatama esimest projekti, mille Ugala ja Lennukiteahase inimesed kokku panevad.
Möödunud sügisel tuligi kutse Lennukitehasesse, kus Teater Ugala ja mtü Kultuuritsehh olid valmis külmade kiuste vaatajate ette tooma lavastuse 'Kogujad'. Lavastajaks hea sõber ja kursusekaaslane Taago Tubin.
See ei olnud vaid vana lennukitehase õhk, mis sellest etendusest mulle elamuse tegi, sest vanade hoonete nutika uuskasutuse mõju suhtes mul juba mõningane residentsus tekkinud. Aga loomulikult ka need ruumid, hämarad võlvkäigud valgustatud teatrigalerii asemel – sõnaga ülirealistlik etendusõhustik.
Elamus oli see kõik kokku – teadmata eellugu, oli minu oletus selline: läks Lavastaja teatrijuhtide juurde jutuga selle tüki jaoks just sobivatest (esialgu siis ebasobivast) ruumidest. Ega küsinudki teatri Suurt Saali. Ning see tükk oli tehtud Lennukitehase jaoks, mida oli tunda nii näitlejatöödest kui helist-valgusest.
Sisust võiks rääkida pikemalt aga pigem mitte - seda võiks tõesti isegi uuesti näha ning julgen kindlasti soovitada. Traditsioonilist teatrit ei saa aga ka mitte põrandaalust shokki. See on hea teater, hea töö ja hea keskkond.
Siin ka viide:
http://www.ugala.ee/index.php/repertuaar/285-lotta-lotass-lkogujadr
samas ka viide Lennukitehasele endale. kui on veel võimalus siis ka selle lingi eest lisapunktid.
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14723
eerik
Sõber, kes on päris hästi kursis Kultuurikatla ümber toimuvaga ning teadlikuna ka minu huvist nutika linnaruumiarenduse vastu, tahtis kindlasti näidata Viljandi oma potensiaalset kultuuri katelt ning nii sattusingi esmakordselt vanasse lennukitehasesse. Tallinna Kultuurikatla hoonemassiivi kõrval minivennana paistnud lennukitehase ruumid tundusid aga sellevõrra ja -tõttu inspireerivamad. Kauplesin sõbralt lubaduse kutsuda mind kindlasti vaatama esimest projekti, mille Ugala ja Lennukiteahase inimesed kokku panevad.
Möödunud sügisel tuligi kutse Lennukitehasesse, kus Teater Ugala ja mtü Kultuuritsehh olid valmis külmade kiuste vaatajate ette tooma lavastuse 'Kogujad'. Lavastajaks hea sõber ja kursusekaaslane Taago Tubin.
See ei olnud vaid vana lennukitehase õhk, mis sellest etendusest mulle elamuse tegi, sest vanade hoonete nutika uuskasutuse mõju suhtes mul juba mõningane residentsus tekkinud. Aga loomulikult ka need ruumid, hämarad võlvkäigud valgustatud teatrigalerii asemel – sõnaga ülirealistlik etendusõhustik.
Elamus oli see kõik kokku – teadmata eellugu, oli minu oletus selline: läks Lavastaja teatrijuhtide juurde jutuga selle tüki jaoks just sobivatest (esialgu siis ebasobivast) ruumidest. Ega küsinudki teatri Suurt Saali. Ning see tükk oli tehtud Lennukitehase jaoks, mida oli tunda nii näitlejatöödest kui helist-valgusest.
Sisust võiks rääkida pikemalt aga pigem mitte - seda võiks tõesti isegi uuesti näha ning julgen kindlasti soovitada. Traditsioonilist teatrit ei saa aga ka mitte põrandaalust shokki. See on hea teater, hea töö ja hea keskkond.
Siin ka viide:
http://www.ugala.ee/index.php/repertuaar/285-lotta-lotass-lkogujadr
samas ka viide Lennukitehasele endale. kui on veel võimalus siis ka selle lingi eest lisapunktid.
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14723
eerik
Wednesday, March 3, 2010
MTÜ Kultuurikatel kogunemine 2010
Lähemal ajal saadan laiali kutse ja teate MTÜ Kultuurikatel üldkoosolekust, mis võiks toimuda hiljemalt aprilli esimesel täisnädalal.
Teemade ring, mida arutada ja otsustada, on lai aga üllatavalt positiivne - peale 3,5 aastast tegutsemist, ideede genereerimist ja testimist, on viimaks eluõigust saamas Kultuurikatla 'kool'. Nimelt sai alanud aasta esimestel kuudel Kultuurikatla 'koduhoonestu' Tallinnas, Põhja pst 27a, kolme tugeva keskuse - Arhitektuurikeskuse, Disainikeskuse ja Loomemajanduskeskuse rahastamiseks EAS-i kaudu olulise rahasüsti.
Võiks öelda, et päris lähedale, selgete ülesanneteni ning küsimusteni õppetöö sisule on jõudnud Kultuurikatla Loova Ettevõtluse Kooli, Loomemavaldkonna korraldajate praktikumi v lihtsalt loomemajanduse kompetentsikeskuse idee. Heal lapsel esialgu mitu nime.
Sõelale jäänud valikud ja kerkinud uued otsustuskohad ongi tarvis mtü-ga läbi arutada.
Küsimused on õppetoolide, aine- ja õppekavade sisust, kommunikatsioonini rahvusvaheliste partnerite ja praktiliste koostöövõrgustikega.
Mõtted ja koostöökohad Eesti erinevate ülikoolide ja Tallinna (ning ka mittetallinna) gümnaasiumi ning koolituskeskusega, mis igapäevaselt täienevad, tahaksin tutvumiseks liikmetele eelnevalt laiali saata.
Kellel endal mõtteid v soov Kultuurikatla Kooli ühel või teisel moel toetada (protsessiga liituda) – andke aga märku.
peeter eerik ots
eerik@ots.ee
mtü kultuurikatel
Teemade ring, mida arutada ja otsustada, on lai aga üllatavalt positiivne - peale 3,5 aastast tegutsemist, ideede genereerimist ja testimist, on viimaks eluõigust saamas Kultuurikatla 'kool'. Nimelt sai alanud aasta esimestel kuudel Kultuurikatla 'koduhoonestu' Tallinnas, Põhja pst 27a, kolme tugeva keskuse - Arhitektuurikeskuse, Disainikeskuse ja Loomemajanduskeskuse rahastamiseks EAS-i kaudu olulise rahasüsti.
Võiks öelda, et päris lähedale, selgete ülesanneteni ning küsimusteni õppetöö sisule on jõudnud Kultuurikatla Loova Ettevõtluse Kooli, Loomemavaldkonna korraldajate praktikumi v lihtsalt loomemajanduse kompetentsikeskuse idee. Heal lapsel esialgu mitu nime.
Sõelale jäänud valikud ja kerkinud uued otsustuskohad ongi tarvis mtü-ga läbi arutada.
Küsimused on õppetoolide, aine- ja õppekavade sisust, kommunikatsioonini rahvusvaheliste partnerite ja praktiliste koostöövõrgustikega.
Mõtted ja koostöökohad Eesti erinevate ülikoolide ja Tallinna (ning ka mittetallinna) gümnaasiumi ning koolituskeskusega, mis igapäevaselt täienevad, tahaksin tutvumiseks liikmetele eelnevalt laiali saata.
Kellel endal mõtteid v soov Kultuurikatla Kooli ühel või teisel moel toetada (protsessiga liituda) – andke aga märku.
peeter eerik ots
eerik@ots.ee
mtü kultuurikatel
Wednesday, October 28, 2009
foorumid linnaruumi teemadel
Eile ja täna Tallinnas esimesed Linnafoorumi üritustesarja ettevõtmised.
Foorum on pühendatud kahele peateemale:
Avaliku ruumi loomine Kultuurikatla-Linnavalitsuse-Linnahalli ümber ja ala sidumine linnaga. Linn mere ääres – Kultuurikilomeeter/ rannapromenaad.
http://www.arhitektuurikeskus.ee/linnafoorumid/
---------------
Kunagi nimetasime kogu vaatlusalast ala kultuuri( )katlaks. Ehk kohaks kus pidevalt oleks midagi teha, kuulda, proovida, vaadata - kus midagi toimuks. Sedavõrd, et podiseks lausa üle. Seal peaks olema rannaga seonduvaid tegevusi - kalaturg, paadisadamad, vesitaksod - mida iganes välja mõeldakse; etenduskohti, töötubasid, põllulappe, kohvikuid, galeriisid; toimuksid laadad ja mõttepargid ning tegutseks nutikad ettevõtted. Kogu ala oleks atraktiivne igasugusele ettevõtlikkusele.
Tänases käsitluses on Kultuurikatel taandunud pigem üheks hoonestuks ning julgemates mõtetes üheks kinnistuks. Aga õnneks on juba märgata ka suundumust uuesti laiemalt mõelda. Eks ta ole - mitme põlvkonna vältel idealiseeritud analüüsivõime üksi ei suuda meid tänapäevases 'kaoses' eriti kaugele aidata. Aga paljudel tuleb see tee lihtsalt läbi käia, et uuesti laiematele piltidele mõelda.
Eile ütles Peeter Jalakas Linnafoorumil, et turisti jaoks võiks see ala olla nt 'muhe'. Kasvõi muhe - sobib suurepäraselt üheks kultuurikatla kvaliteediks. Peaasi, et oleks mingi suurem Idee (mentaalne ruum) kogu sellest alast, mille järgi määratleda sotsiaalne ruum, et seejärel asuda füüsilise ruumi kallale.
peeter eerik ots
(täna Linnafoorumil kahjuks osaleda ei saa)
Täpsustuseks, et antud juhul tegemist Tallinnaga. Aga igaüks, kes tahab mõnda teist piirkonda mõtestatult vaadelda - palun väga. Pea igas kohas on oma 'linna- või külahall', ilmselgelt on olemas administratiivüksus ning päris kindlasti on olemas kultuur.
Foorum on pühendatud kahele peateemale:
Avaliku ruumi loomine Kultuurikatla-Linnavalitsuse-Linnahalli ümber ja ala sidumine linnaga. Linn mere ääres – Kultuurikilomeeter/ rannapromenaad.
http://www.arhitektuurikeskus.ee/linnafoorumid/
---------------
Kunagi nimetasime kogu vaatlusalast ala kultuuri( )katlaks. Ehk kohaks kus pidevalt oleks midagi teha, kuulda, proovida, vaadata - kus midagi toimuks. Sedavõrd, et podiseks lausa üle. Seal peaks olema rannaga seonduvaid tegevusi - kalaturg, paadisadamad, vesitaksod - mida iganes välja mõeldakse; etenduskohti, töötubasid, põllulappe, kohvikuid, galeriisid; toimuksid laadad ja mõttepargid ning tegutseks nutikad ettevõtted. Kogu ala oleks atraktiivne igasugusele ettevõtlikkusele.
Tänases käsitluses on Kultuurikatel taandunud pigem üheks hoonestuks ning julgemates mõtetes üheks kinnistuks. Aga õnneks on juba märgata ka suundumust uuesti laiemalt mõelda. Eks ta ole - mitme põlvkonna vältel idealiseeritud analüüsivõime üksi ei suuda meid tänapäevases 'kaoses' eriti kaugele aidata. Aga paljudel tuleb see tee lihtsalt läbi käia, et uuesti laiematele piltidele mõelda.
Eile ütles Peeter Jalakas Linnafoorumil, et turisti jaoks võiks see ala olla nt 'muhe'. Kasvõi muhe - sobib suurepäraselt üheks kultuurikatla kvaliteediks. Peaasi, et oleks mingi suurem Idee (mentaalne ruum) kogu sellest alast, mille järgi määratleda sotsiaalne ruum, et seejärel asuda füüsilise ruumi kallale.
peeter eerik ots
(täna Linnafoorumil kahjuks osaleda ei saa)
Täpsustuseks, et antud juhul tegemist Tallinnaga. Aga igaüks, kes tahab mõnda teist piirkonda mõtestatult vaadelda - palun väga. Pea igas kohas on oma 'linna- või külahall', ilmselgelt on olemas administratiivüksus ning päris kindlasti on olemas kultuur.
Wednesday, October 7, 2009
seisukoht
Täna, õigemini küll eile, hakkas levima üks ajakirjanduslik materjal, mille toon oli võrdlemisi Kultuurikatelt ja sihtasutust Kultuuripealinn 2011 vastandav. Kuivõrd artiklis oli kasutatud ka minu sõnu, õnnestus täna kuulda väga erinevaid arvamusi teema kohta. Ning arvamusi minu arvamuse kohta. Arvamused on toredad. Kultuurikatel ise on ideede kogum ning süntees erinevatest arvamustest, kogemustest, unistustest ja oskustest.
Kõige huvitava juures oli aga ka ebameeldivat vastukaja, mis pidas mind kuidagi poliitiliselt ebakorrektseks ning vihjas Kultuurikatla idee teostumise (rahastamise) seostele Kultuurikatla idee muutumisega 'korrektsemaks'. Siinkohal selgitus: Kultuurikatel ei pruugi kunagi saada (kultuuri)poliitililselt korrektseks. Sestap ei ole mõtet ähvardada ega muidu mõjutada. Vihjena niipalju, et küll saab meelsuse muutus toimuda vastupidi.
Sõnaga: seisan Tallinna avatud linnaruumi arendamise ja kultuurikatla idee eest ega kavatse oma õigust isiklikule seisukohale kuidagi õigustada. Kui see ei sobi kellegi vaadetega - mis mina saan sinna parata.
peeter eerik
Kõige huvitava juures oli aga ka ebameeldivat vastukaja, mis pidas mind kuidagi poliitiliselt ebakorrektseks ning vihjas Kultuurikatla idee teostumise (rahastamise) seostele Kultuurikatla idee muutumisega 'korrektsemaks'. Siinkohal selgitus: Kultuurikatel ei pruugi kunagi saada (kultuuri)poliitililselt korrektseks. Sestap ei ole mõtet ähvardada ega muidu mõjutada. Vihjena niipalju, et küll saab meelsuse muutus toimuda vastupidi.
Sõnaga: seisan Tallinna avatud linnaruumi arendamise ja kultuurikatla idee eest ega kavatse oma õigust isiklikule seisukohale kuidagi õigustada. Kui see ei sobi kellegi vaadetega - mis mina saan sinna parata.
peeter eerik
Monday, September 28, 2009
elustamisjutud
Viimasest postitusest pool aastat. Võtan lühidalt kokku, mis selle aja sisse mahtunud Kultuurikatlaga seonduvalt.
Teatavasti õnnestus Kultuurikatlal saada pisut toetust nende tegevuste jaoks, mis aastaid juba ootasid, ehk peamiselt projekteerimistööd, asbestikoristus ning ka Katla ümbruse arendamise suhtes on tekkinud tõelised rahalised argumendid.
Täna on Kultuurikatla füüsiline keskkond avatud paraku üksnes ehitusrahvale ning mõnda aega see nii ka püsib. Ei õnnestunud aastaid hellitatud lootus, et Kultuurikatel on nii nutikas koht, et lammutamine ei seiska elu terves Katlas. Aga nagu innovatsioonijutlustajad tahavad selgitada, siis millegi uuega alustamiseks tuleb vanaga lõpp teha. Ma ei ole küll päris nõus, et inimene peaks endaga midagi lõplikku ette võtma, et millegi uue kallale asuda.
Sõnaga - Katla sisemus on hetkel tundmatuseni muutunud. Endine absurdsuseni keeruline ruumirägastik on asendunud lõpmatuna näiva avarusega. Kindlasti see nii ei jää, sest nagu teada on piirideta vabadus inimese jaoks ikkagi segadus. Loovusele loodud ruumil on kindlasti varjualuseid, nurgatagaseid aga ka ühist avarust. Eks Katla tulevaste asukate nutikusest sõltub suuresti kuidas puhastatud ja korrastatud ruum taastada selliselt, et see loovaid tegijaid ja mõtteid ligi tõmbab. Teatavasti toimivad tõmbekeskused aeg-ruumi ning sotsiaalsete ja moraalsete väärtuste ühistöös. Üksi ei suuda ükski neist teguritest atraktiivseks keskkonnaks kujuneda. Kindlasti kehtib see füüsilise ruumi kohta - ükskõik, milliseks võid ettekujutustes üritada puhta vormiga keskkonda kujundada - tulemuse määrab ikkagi sobiv lisanduv sisu. Ja kahjuks ka vastupidi - sobimatu sisu võib väga hea keskkonna väga edukalt ära nullida.
Üritame praeguse avaruse erinevatel infokandjatel kindlasti säilitada ning arutusel on võimalus ühel hetkel soovijatele seda totaalset muutumist ka laivis näidata.
Kõik, kes Kultuurikatla ümber valitsevast vaikusest vahepeal tujutuks muutunud - ärge muretsege, ei õnnestu siin linnakeses kahjuks küll head algatused eriti lihtsalt aga õnneks mitte ka kõik lollused.
ilusat kevadet!
peeter eerik
Teatavasti õnnestus Kultuurikatlal saada pisut toetust nende tegevuste jaoks, mis aastaid juba ootasid, ehk peamiselt projekteerimistööd, asbestikoristus ning ka Katla ümbruse arendamise suhtes on tekkinud tõelised rahalised argumendid.
Täna on Kultuurikatla füüsiline keskkond avatud paraku üksnes ehitusrahvale ning mõnda aega see nii ka püsib. Ei õnnestunud aastaid hellitatud lootus, et Kultuurikatel on nii nutikas koht, et lammutamine ei seiska elu terves Katlas. Aga nagu innovatsioonijutlustajad tahavad selgitada, siis millegi uuega alustamiseks tuleb vanaga lõpp teha. Ma ei ole küll päris nõus, et inimene peaks endaga midagi lõplikku ette võtma, et millegi uue kallale asuda.
Sõnaga - Katla sisemus on hetkel tundmatuseni muutunud. Endine absurdsuseni keeruline ruumirägastik on asendunud lõpmatuna näiva avarusega. Kindlasti see nii ei jää, sest nagu teada on piirideta vabadus inimese jaoks ikkagi segadus. Loovusele loodud ruumil on kindlasti varjualuseid, nurgatagaseid aga ka ühist avarust. Eks Katla tulevaste asukate nutikusest sõltub suuresti kuidas puhastatud ja korrastatud ruum taastada selliselt, et see loovaid tegijaid ja mõtteid ligi tõmbab. Teatavasti toimivad tõmbekeskused aeg-ruumi ning sotsiaalsete ja moraalsete väärtuste ühistöös. Üksi ei suuda ükski neist teguritest atraktiivseks keskkonnaks kujuneda. Kindlasti kehtib see füüsilise ruumi kohta - ükskõik, milliseks võid ettekujutustes üritada puhta vormiga keskkonda kujundada - tulemuse määrab ikkagi sobiv lisanduv sisu. Ja kahjuks ka vastupidi - sobimatu sisu võib väga hea keskkonna väga edukalt ära nullida.
Üritame praeguse avaruse erinevatel infokandjatel kindlasti säilitada ning arutusel on võimalus ühel hetkel soovijatele seda totaalset muutumist ka laivis näidata.
Kõik, kes Kultuurikatla ümber valitsevast vaikusest vahepeal tujutuks muutunud - ärge muretsege, ei õnnestu siin linnakeses kahjuks küll head algatused eriti lihtsalt aga õnneks mitte ka kõik lollused.
ilusat kevadet!
peeter eerik
Wednesday, April 1, 2009
Sel pühapäeval pisut teisiti
Pinhole'i Spektaakel
Pühapäeval, 5. aprillil kell 13:00 kuni 16:00 Kultuurikatlas, Põhja pst. 27a
Tallinnas
Õpi Camera Obscura traditsioonilist tehnikat, analoog-foto ilmutamist ja
trükkimist, optikast ja fotograafilist kompositsiooni elava modelli näitel.
Kursus toimub inglise keeles Soome kunstniku Jaana Maijala juhendamisel.
Õpilased õpivad karbist ja lihtsatest materjalidest meisterdama pinhole
kaamera (Camera Obscura).
Kursuse vältel kasutatakse omatehtud kaamerat modelli pildistamiseks. Samuti
õpitakse nende tundide jooksul oma filme ilmutama ja fotosid trükkima.
Too kaasa ükskõik milliste mõõtmetega karp ning meie varustame Sind kõikide
muude materjalidega, kaasa arvatud fotopaber ja kemikaalid. Kõik on
teretulnud.
Sel nädalal on eriline hind 100 krooni, et katta fotomaterjalide maksumus ja
modelli tasu.
Eelregistreerimiseks või küsimustega palun inglise keeles pöörduda Ernest'i
poole aadressil ernesttruely@yahoo.com
ja inglise keeles:
Pinhole Spectacle
Sunday April 5 13:00-16:00 at Kultuutikatel Pohja pst 27a Tallinn
Learn the traditional technique of camera obscura, analog photo developing and
printing, about optics and photgraphic compostion of the live model.
This course will be instructed in English by Finnish artist Jaana Maijala.
Students will learn to make a pinhole camera (camera obscura) from a box and
simple materials.
In the course students will use their pinhole camera to photograph a live
model. Students will learn to develop and print their photographs during class
time.
You bring a box of any proportions and we will supply the rest of the
materials including photo paper and chemicals. Everyone is welcome.
Special price this week 100 krooni to cover cost of photo materials and model
fee.
To preregister or with any questions write to Ernest:
ernesttruely@yahoo.com
Pühapäeval, 5. aprillil kell 13:00 kuni 16:00 Kultuurikatlas, Põhja pst. 27a
Tallinnas
Õpi Camera Obscura traditsioonilist tehnikat, analoog-foto ilmutamist ja
trükkimist, optikast ja fotograafilist kompositsiooni elava modelli näitel.
Kursus toimub inglise keeles Soome kunstniku Jaana Maijala juhendamisel.
Õpilased õpivad karbist ja lihtsatest materjalidest meisterdama pinhole
kaamera (Camera Obscura).
Kursuse vältel kasutatakse omatehtud kaamerat modelli pildistamiseks. Samuti
õpitakse nende tundide jooksul oma filme ilmutama ja fotosid trükkima.
Too kaasa ükskõik milliste mõõtmetega karp ning meie varustame Sind kõikide
muude materjalidega, kaasa arvatud fotopaber ja kemikaalid. Kõik on
teretulnud.
Sel nädalal on eriline hind 100 krooni, et katta fotomaterjalide maksumus ja
modelli tasu.
Eelregistreerimiseks või küsimustega palun inglise keeles pöörduda Ernest'i
poole aadressil ernesttruely@yahoo.com
ja inglise keeles:
Pinhole Spectacle
Sunday April 5 13:00-16:00 at Kultuutikatel Pohja pst 27a Tallinn
Learn the traditional technique of camera obscura, analog photo developing and
printing, about optics and photgraphic compostion of the live model.
This course will be instructed in English by Finnish artist Jaana Maijala.
Students will learn to make a pinhole camera (camera obscura) from a box and
simple materials.
In the course students will use their pinhole camera to photograph a live
model. Students will learn to develop and print their photographs during class
time.
You bring a box of any proportions and we will supply the rest of the
materials including photo paper and chemicals. Everyone is welcome.
Special price this week 100 krooni to cover cost of photo materials and model
fee.
To preregister or with any questions write to Ernest:
ernesttruely@yahoo.com
Subscribe to:
Posts (Atom)