Meeste Laulud Kultuurikatlas

Mai keskpaigast on Kultuurikatla Suur Hoone suuremas osas hõivanud Nargen Opera ja Von Krahli Teatri ühistöö "Eesti Meeste Laulud" ettevalmistustööd. Juuni algusest pea jaanipäevani etendused. Tutvustus allpool.

Juuni algusest loodame avada igapäevaselt Katlahoovi koos Sotsiaalstaabiga, kus suve jooksul non-stop kino, vabalava ja kontserdid, terrassipuhvet ja muud.

Katla poolt soovin Meeste Laulude tegijatele südamest edu! Ning avaldan siiraimat tunnustust nende ruuminägemusele, sest Jalakas-Kaljuste ja Von Krahli tehnikatiim Enar Tarmo juhtimisel on lõpuks ometi need, kes Katla omapärase ja võimalusterohke Suure Saali ka mitmetasapinnaliselt ära kasutavad. Sedavõrd ulatuslikult ja osavalt ei ole Suurt Saali tema erinevate tasapindade, rõdude ja kõrgusesse ulatuvate võimalustega veel täidetud kui nüüd Meeste Laulude puhul.

Eesti meeste laulud

Von Krahli Teatri ja Nargen Opera koostöös jõuab lavale kolmas osa Veljo Tormise - triloogiast: „Meestelaulud“.

Kui eelmised lood („Eesti ballaadid“ ja „Eesti naiste laulud“) olid pigem alahoidlike ja paigatruude naiste poolt hoitud ja esitatud, siis meestelt on

oodata vaatemängu ja tralli.

On ju mehed on aegade jooksul rohkem ringi rännanud, meremeeste ja sõjasulastena kõigis maailma pimedates ja

heledates paikades elamusi kogunud; lood, mis kaugetelt randadelt kaasa toodud pajatavad sootuks

teistsugustest teemadest sootuks uuel viisil.

Meeste laulud on humoristlikud, pilkavad, kohati ebatsensuursedki ning

lavastus võimendab neid sõnu kõigega, millega mees kosja-, mere- või kõrtsiteel kokku puutus – kõrguse ja sügavuse, õli ja tule, jõu ja hooga.

„Meestelaulude“ tsüklist kantakse ette kõik 10 laulu. Lisaks kantakse ette Veljo Tormise „Raua needmine“ ja kaks runolaulu.

Lavale astub 20 vägevamat eesti meest, teiste hulgas Mati Turi, Rainer Vilu,

Von Krahli Teatri meeskond – Erki Laur, Taavi Eelmaa, Mart Koldits ja

Juhan Ulfsak, ning Nargen Opera Koor.

„Meestelaulud“ esietendub 7.juunil 2008.aaastal Kultuurikatlas Tallinnas.

Lavastuse muusikaline juht on Tõnu Kaljuste ning lavastaja Peeter Jalakas.

Lavastuse tehniline juht on Enar Tarmo ning kostüümid valmivad

Eesti Politsei poolt annetatud vanadest, mahakantud rõivastest, millele

Reet Aus annab läbi disaini uue elu. Pürotehniliste efektide eest hoolitseb

Soome firma Blast Wave.

Homme 2008.a esimene Mõttepark

Homme, so 24.01 alustame selle aasta Mõtteparkide sarja. Esimese pargi kohta info siis veelkord allpool.
Nädala lõpuni on võimalik nautida Cecile Babiole valgus- ja heliinstallatsiooni "Shining Field".


Sel neljapäeval, 24. jaanuaril kell 11, täpselt kuu aega
enne vabariigi aastapäeva algust, toimub Kultuurikatlas
(Põhja pst 27A) järjekordne mõttepark, millel arutletakse
kaasaegse kunsti rahastamise ja selle
tulevikuperspektiivide üle.

Vaadeldakse kunsti rahastamist laiemalt kultuuripoliitika
raamistikus, kaalutakse riigi ja erasektori poolseid
kunsti rahastamise viise, motiive ja sellega seotud
probleeme.

Mõttepark uurib olemasolevaid kunsti rahastamisviise ja
seadusandlust, kunstiga seotud riiklike institutsioonide,
suurettevõtjate, metseenide ja kunstikogujate huve ning
nägemusi. Ja mõtestab kaasaegsesse kunsti
toetamise/investeerimise tähendusi.

Kuidas on kunstipoliitika ja rahastamine korraldatud
mujal maailmas? Kuidas on sellega seotud
kultuuripoliitikauuringud? Millised tingimused ja
missugune keskkond on Eestis erasektorile kunsti
toetamiseks loodud? Mõttepargil kõnelejad esindavad
teoreetilisi ja praktilisi nägemusi, kunsti rahastamisest
ja kunstipoliitikast. Esinejad: Anu Kivilo, Piret
Lindpere, Karlo Funk, Armin Kõomägi, Mari Kartau, Kaja
Kaasik.

Seminarile eelneb Tallinna loomemajanduse visiooni
uuringu tutvustus (kell 10-11), mille viivad läbi Katri
Ristal, Veiko Jürisson ja Külliki Taffel.


Mõtteparki korraldavad Margaret Tali ja Maarin Ektermann
koostöös Kultuurikatla ja Tallinna loomemajanduse
visiooniprojekti komisjoniga.

Katel Groningeni ja Tallinna ühispingutuseks

Tõstan siia Tallinna ametliku pressiteate Tallinna ja Groningeni linnapeade kohtumisest. Lakooniline teade kannab endas aga vähemalt üht olulist sõnumit - nimelt leppisid kaks linna kokku koostöös Kultuurikatla feasibilty study käivitamiseks ja läbiviimiseks.
http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=18225

Feasibility study oleks kõige üldisemalt aluseks Kultuurikatla kasutusele võtmisel. Otsesemalt on FS aluseks projektide koostamisel, renoveerimistööde planeerimisel, tegevusplaani koostamisel ja loomulikult Katla täitmiseks asukatega.

Lähemal ajal tahame laiali saata küsimustiku, millega soovime FS-i saada värsked andmed reaalselt huvist Kultuurikatlas tegutsemise vastu. Tahame saada võimalikult täpset pilti sellest, kellel ja kui palju on üldse huvi tulle Kultuurikatlasse asukaks, mis on rendisummade vahemikud erinevates valdkondades ning milleks peaks Katel omakorda valmis olema.

Praegu üritame koostada adressaatide listi võimalikult paljude teoreetiliste (ja reaalsete) huviliste tabamiseks. Olgu öeldud, et Katla-asuka tegevusvaldkond ei ole mitte kuidagi piiratud. Loovus ei ole kellegi monopol ning loodetavasti saame vastuseid, ettepanekuid, kommentaare ja ideid väga erinevatest valdkondadest.

Küsitlusvormi paneme üles ka siia blogisse ja kodulehele.

Kui juba mõni mõte v asjalik küsimus:
eerik@ots.ee

jaanuar Kultuurikatlas

http://www.youtube.com/watch?v=LQmxUtmM3s4

ETV Kultuuriteadetes teatab selle nädala jooksul Cecile Babiole valgusinstallatsioonist ja mõtteparkidest selline teade. Kujundina kasutame sama motiivi august seinas 6ndal korrusel. Sealt võib näha kõike, mida soovid. Näiteks merd ja tulevikus tuulegeneraatorite kandjana tegutsevat korstent. Või vaadata lahkuvat valget laeva.
24.01 Mõttepark algab Tallinna loomemajanduse visiooni kontseptsiooni tutvustamisega kell 10.00. Meeldetuletuseks: Tallinna Linnavalitsuse tellimusel koostab Tallinna Ülikool koostöös Eesti Tuleviku-uuringute Instituudiga Tallinna loomemajanduse arendamiseks visiooni, mille baasil oleks võimalik jätkata konkreetsete strateegiate väljatöötamisega. Tutvustavad Veiko Jyrisson, Kylliki Tafel ja Katri Ristal. Suurepärane võimalus kuulata, arutada ja täiendada.

Uued Mõttepargid jm jaanuaris 2008 Kultuurikatlas.

Lühidalt rahulikul ajal järgmise aasta tegemistest Kultuurikatlas.

* Jaanuari esimestel päevadel tulevad Tallinnasse külla sõbrad põhja-Hollandi suurimast linnast Groningenist. Teemadeks Groningeni linnapea, hr Jaques Wallage kohtumine Tallinna linnapeaga, arengud COAR (City On A Roof) projektis ning Tallinna ranna-ala tulevikuvisioonid, ühine osalemine toetusprogrammidest jpm.

* Järgmise sündmusena tulebki juba Groningeni linna delegatsioon aga täpsema kohtumise aja lepime veel eraldi kokku.

* Jaanuari kolmandal nädalal loodame äsja Indiast naasnud Tamur Tohveri eestvedamisel vaadata-kuulata huvitavaid etteasteid külalistelt Karjalast.

* Seejärel läheb Katla suurde saali üles Cecile Babiole’i valgusinstallatsioon. Selle installatsiooni avamisega algab ka Tallinna Valgusfestival Katla jaoks.

* Sügisene üritustesari Vertikaal saab järje oma Mõtteparkidele. Jaanuari viimastel nädalatel korraldab Kultuurikatel koostöös Margaret Tali ja Maarin Ektermanniga Mõttepargi üldnimetusega „Kunsti rahastamine”.

Teemaga haakuvalt loodame Mõttepargil kuulda Tallinna loomemajanduse visiooni koostamise töögrupi (Katri Ristal, Külliki Tafel, Veiko Jürisson, Erik Terk) ettekandes vahekokkuvõttet loomemajanduse visiooni valmimisest.

Mõttepargi esimest osa kirjeldas Maarin vabas ja mitte lõplikus vormis järgmiselt: „Kunsti rahastamine" Mõttepark ...01.07 Kultuurikatlas

Mõttepark keskendub kaasaegse kunsti rahastamisele ja mõningatele tulevikuperspektiividele.

Vaadeldakse kunsti rahastamist laiemalt kultuuripoliitika raamistikus, kaalutakse riigi ja erasektori poolseid kunsti rahastamise viise, motiive ja sellega seotud probleeme. Mõttepark uurib olemasolevate kunsti rahastamisviise, seadusandlust, kunstiga seotud riiklikke institutsioone, suurettevõtjate ja kunstikogujate huve ja nägemusi kaasaegsesse kunsti investeerimise tähendusest.

Kuidas on kunstipoliitika ja rahastamine korraldatud mujal maailmas? Kuidas on sellega seotud kultuuripoliitikauuringud? Millisted tingimused on Eestis loodud kunsti toetamiseks erasektorile? Mõttepargil kõnelejad esindavad teoreetilisi ja praktilisi nägemusi, kunsti rahastamisest ja poliitikast.

* Veel jaanuari lõpus loodame kokku kutsuda Kultuurikatla Loomenõukogu. Ilmselt Loomenõukogu pisut laiendatud koosseisu, et võtta-jagada ülesanded uueks aastaks, arutada olukorda suhetes Tallinna linna ning loomerahva vahel ning kaasajastada seisukohti Kultuurikatla arengu suhtes jne. Täpsema aja ja sisu teatame täpsemalt jaanuari alguses.

Eile toimus Katlas tore üritus, kus sai jälgida akrobaate Suure saali lae all, teha ise kohvi ja shokolaadi ning täiesti niisama olla. Kohal oli üle 300 kuuse, rääkimata inimestest. Sadakond kuuske on aga Katlas praegugi alles. Väga ilusad. Rohelised. Umbes 1-2meetrised. Kui on tahtmist siis homme, so laupäeval võib Katlast läbi astuda ja endale kuuse koju või tööle kaasa võtta. Aga pärast tooge tagasi, nendele on ka pisut väsinutena loovat rakendust!

Siin pildil on ka kuusk aga see puu kasvab praegugi keset Eestit ühes kohas.