Viimasest postitusest pool aastat. Võtan lühidalt kokku, mis selle aja sisse mahtunud Kultuurikatlaga seonduvalt.
Teatavasti õnnestus Kultuurikatlal saada pisut toetust nende tegevuste jaoks, mis aastaid juba ootasid, ehk peamiselt projekteerimistööd, asbestikoristus ning ka Katla ümbruse arendamise suhtes on tekkinud tõelised rahalised argumendid.
Täna on Kultuurikatla füüsiline keskkond avatud paraku üksnes ehitusrahvale ning mõnda aega see nii ka püsib. Ei õnnestunud aastaid hellitatud lootus, et Kultuurikatel on nii nutikas koht, et lammutamine ei seiska elu terves Katlas. Aga nagu innovatsioonijutlustajad tahavad selgitada, siis millegi uuega alustamiseks tuleb vanaga lõpp teha. Ma ei ole küll päris nõus, et inimene peaks endaga midagi lõplikku ette võtma, et millegi uue kallale asuda.
Sõnaga - Katla sisemus on hetkel tundmatuseni muutunud. Endine absurdsuseni keeruline ruumirägastik on asendunud lõpmatuna näiva avarusega. Kindlasti see nii ei jää, sest nagu teada on piirideta vabadus inimese jaoks ikkagi segadus. Loovusele loodud ruumil on kindlasti varjualuseid, nurgatagaseid aga ka ühist avarust. Eks Katla tulevaste asukate nutikusest sõltub suuresti kuidas puhastatud ja korrastatud ruum taastada selliselt, et see loovaid tegijaid ja mõtteid ligi tõmbab. Teatavasti toimivad tõmbekeskused aeg-ruumi ning sotsiaalsete ja moraalsete väärtuste ühistöös. Üksi ei suuda ükski neist teguritest atraktiivseks keskkonnaks kujuneda. Kindlasti kehtib see füüsilise ruumi kohta - ükskõik, milliseks võid ettekujutustes üritada puhta vormiga keskkonda kujundada - tulemuse määrab ikkagi sobiv lisanduv sisu. Ja kahjuks ka vastupidi - sobimatu sisu võib väga hea keskkonna väga edukalt ära nullida.
Üritame praeguse avaruse erinevatel infokandjatel kindlasti säilitada ning arutusel on võimalus ühel hetkel soovijatele seda totaalset muutumist ka laivis näidata.
Kõik, kes Kultuurikatla ümber valitsevast vaikusest vahepeal tujutuks muutunud - ärge muretsege, ei õnnestu siin linnakeses kahjuks küll head algatused eriti lihtsalt aga õnneks mitte ka kõik lollused.
ilusat kevadet!
peeter eerik
Monday, September 28, 2009
Wednesday, April 1, 2009
Sel pühapäeval pisut teisiti
Pinhole'i Spektaakel
Pühapäeval, 5. aprillil kell 13:00 kuni 16:00 Kultuurikatlas, Põhja pst. 27a
Tallinnas
Õpi Camera Obscura traditsioonilist tehnikat, analoog-foto ilmutamist ja
trükkimist, optikast ja fotograafilist kompositsiooni elava modelli näitel.
Kursus toimub inglise keeles Soome kunstniku Jaana Maijala juhendamisel.
Õpilased õpivad karbist ja lihtsatest materjalidest meisterdama pinhole
kaamera (Camera Obscura).
Kursuse vältel kasutatakse omatehtud kaamerat modelli pildistamiseks. Samuti
õpitakse nende tundide jooksul oma filme ilmutama ja fotosid trükkima.
Too kaasa ükskõik milliste mõõtmetega karp ning meie varustame Sind kõikide
muude materjalidega, kaasa arvatud fotopaber ja kemikaalid. Kõik on
teretulnud.
Sel nädalal on eriline hind 100 krooni, et katta fotomaterjalide maksumus ja
modelli tasu.
Eelregistreerimiseks või küsimustega palun inglise keeles pöörduda Ernest'i
poole aadressil ernesttruely@yahoo.com
ja inglise keeles:
Pinhole Spectacle
Sunday April 5 13:00-16:00 at Kultuutikatel Pohja pst 27a Tallinn
Learn the traditional technique of camera obscura, analog photo developing and
printing, about optics and photgraphic compostion of the live model.
This course will be instructed in English by Finnish artist Jaana Maijala.
Students will learn to make a pinhole camera (camera obscura) from a box and
simple materials.
In the course students will use their pinhole camera to photograph a live
model. Students will learn to develop and print their photographs during class
time.
You bring a box of any proportions and we will supply the rest of the
materials including photo paper and chemicals. Everyone is welcome.
Special price this week 100 krooni to cover cost of photo materials and model
fee.
To preregister or with any questions write to Ernest:
ernesttruely@yahoo.com
Pühapäeval, 5. aprillil kell 13:00 kuni 16:00 Kultuurikatlas, Põhja pst. 27a
Tallinnas
Õpi Camera Obscura traditsioonilist tehnikat, analoog-foto ilmutamist ja
trükkimist, optikast ja fotograafilist kompositsiooni elava modelli näitel.
Kursus toimub inglise keeles Soome kunstniku Jaana Maijala juhendamisel.
Õpilased õpivad karbist ja lihtsatest materjalidest meisterdama pinhole
kaamera (Camera Obscura).
Kursuse vältel kasutatakse omatehtud kaamerat modelli pildistamiseks. Samuti
õpitakse nende tundide jooksul oma filme ilmutama ja fotosid trükkima.
Too kaasa ükskõik milliste mõõtmetega karp ning meie varustame Sind kõikide
muude materjalidega, kaasa arvatud fotopaber ja kemikaalid. Kõik on
teretulnud.
Sel nädalal on eriline hind 100 krooni, et katta fotomaterjalide maksumus ja
modelli tasu.
Eelregistreerimiseks või küsimustega palun inglise keeles pöörduda Ernest'i
poole aadressil ernesttruely@yahoo.com
ja inglise keeles:
Pinhole Spectacle
Sunday April 5 13:00-16:00 at Kultuutikatel Pohja pst 27a Tallinn
Learn the traditional technique of camera obscura, analog photo developing and
printing, about optics and photgraphic compostion of the live model.
This course will be instructed in English by Finnish artist Jaana Maijala.
Students will learn to make a pinhole camera (camera obscura) from a box and
simple materials.
In the course students will use their pinhole camera to photograph a live
model. Students will learn to develop and print their photographs during class
time.
You bring a box of any proportions and we will supply the rest of the
materials including photo paper and chemicals. Everyone is welcome.
Special price this week 100 krooni to cover cost of photo materials and model
fee.
To preregister or with any questions write to Ernest:
ernesttruely@yahoo.com
Thursday, March 12, 2009
3 Sunday Drawing Salon
Sunday Drawing Salon
March 15 13:00 to 16:00
Töötuba in Kultuurikatel. Second Floor
This Sunday the course will be taught in English by Instructor Ernest Truely. The model, Mai Soot, will assume poses from classical dance. The focus of the course will be "systems of measurement in drawing."
Cost for each three hour session is 80 eek or 30 eek for pensioners. You may pay when you come to Kultuurikatel this Sunday.
Sunday Drawing Salon meets every Sunday through May. Each week we have a different instructor and live, nude model. The focus of each session is based on the concept of the instructor.
Everyone of all abilities are welcome to attend. We provide easels, drawing boards and some paper. You bring your own drawing materials. You may contact Ernest with any questions at ernesttruely@yahoo.com.
Monday, March 9, 2009
märtsisoovitused
Tuli meelde meelde tuletada, et homme ja kolmapäeval (so 10. ja 11.märtsil) mängitakse Katla F-jees Polygonteatri "Hapnikku" seniks viimaseid kordi.
------------
Viimati loetud Vikerkaares (1-2/2009) kirjutavad ja määratlevad head inimesed Kultuuri. Kolmest autorist on Tõnu Viik ja tema "kolm teesi kultuurivormide loomuse kohta" kuidagi kõige päevakohasem.
Täna kui Eesti Koostöö Kogu alustas suurteose "Eesti Inimarengu Aruanne 2008" turustamist härdameelsele tarbijaskonnale, tuli koheselt meelde ka Tiit Kärneri kirjutis sotsiaalteaduste uuest paradigmast veebruari Akadeemias. See T.Kärneri artikkel, nagu palju muudki, mis "Darwin 200" raames just "kultuuriväljaannetes" avaldati, on hea selge lugemine ning loodetavasti mitte viimaseks jääv mõttekevade kuulutaja üldises ostukorvimõtlemises.
------------
Täna õhtuks üks soovitus: võimalik nutikas arutelu Ganutis. Maarin Ektermann ja Märt-Matis Lill seekord Laur Kaunissaare eestvedamisel suid puhastamas tantsuteemadel.
------------
Viimati loetud Vikerkaares (1-2/2009) kirjutavad ja määratlevad head inimesed Kultuuri. Kolmest autorist on Tõnu Viik ja tema "kolm teesi kultuurivormide loomuse kohta" kuidagi kõige päevakohasem.
Täna kui Eesti Koostöö Kogu alustas suurteose "Eesti Inimarengu Aruanne 2008" turustamist härdameelsele tarbijaskonnale, tuli koheselt meelde ka Tiit Kärneri kirjutis sotsiaalteaduste uuest paradigmast veebruari Akadeemias. See T.Kärneri artikkel, nagu palju muudki, mis "Darwin 200" raames just "kultuuriväljaannetes" avaldati, on hea selge lugemine ning loodetavasti mitte viimaseks jääv mõttekevade kuulutaja üldises ostukorvimõtlemises.
------------
Täna õhtuks üks soovitus: võimalik nutikas arutelu Ganutis. Maarin Ektermann ja Märt-Matis Lill seekord Laur Kaunissaare eestvedamisel suid puhastamas tantsuteemadel.
Friday, March 6, 2009
Sunday Drawing Salon
Ernest kirjutas väikese ülevaate, mis pühapäeviti Katla 2.korruse Töötoas tema eestvedamisel toimumas.
Sel pühapäeval on modell Soomest.
Ernest lubas, et ka minusugustele jagub aega, tegemist ja vastuseid, mis sest, et mul väga suurt teadmist sellest pole, missugune pintsel või pliiats valida või millest üldse alustada.
ee
Sunday Drawing Salon
Sunday March 8, 13:00-16:00
This week will feature instructor Margus Tiitsma (also Known as Sorge). Renown Estonian performance artist and painter will instruct on conceptual and technical approaches to drawing from two nude models.
Drawing Salon meets every Sunday from March through May at Kultuurikatel. Each week there is a nude model and a different instructor teaching technical and conceptual approaches to drawing the human figure.
80.00 eek
30.00eek for pnsioners
We have drawing boards, easels and some paper. You must bring your own drawing materials.
To pre register contact Ernest Truely ernesttruely@yahoo.com
Sel pühapäeval on modell Soomest.
Ernest lubas, et ka minusugustele jagub aega, tegemist ja vastuseid, mis sest, et mul väga suurt teadmist sellest pole, missugune pintsel või pliiats valida või millest üldse alustada.
ee
Sunday Drawing Salon
Sunday March 8, 13:00-16:00
This week will feature instructor Margus Tiitsma (also Known as Sorge). Renown Estonian performance artist and painter will instruct on conceptual and technical approaches to drawing from two nude models.
Drawing Salon meets every Sunday from March through May at Kultuurikatel. Each week there is a nude model and a different instructor teaching technical and conceptual approaches to drawing the human figure.
80.00 eek
30.00eek for pnsioners
We have drawing boards, easels and some paper. You must bring your own drawing materials.
To pre register contact Ernest Truely ernesttruely@yahoo.com
Monday, February 9, 2009
NYC meets TLL
21.veebruaril F-jees hiljuti NYCist tagasi Eestisse kolinud Poder plaatide ja Jane piltidega. Pilt jooskeb seinale nii NYCist kui Tallinnast.
Poderi juhendamisel said mõnedki inimesed mõni nädal tagasi esmakordselt ise kogeda, mis põnevus see on, et täiskasvanud inimesed põrnitsevad tundide kaupa arvutisse, klapid viltu peas (kattes vaid ühe kõrva), vahetavad plaate, nokivad korduvas rütmis kogu kehaga kaasa ega lase ennast häirida, kas ümbritsevas ruumis üritab rütmi tabada veel 4 või 4000 inimest.
Plaan on plaadikeerutamise õpitubadega mingis vabas vormis jätkata edaspidigi. Ilmselt kolmapäeviti.
Poderi juhendamisel said mõnedki inimesed mõni nädal tagasi esmakordselt ise kogeda, mis põnevus see on, et täiskasvanud inimesed põrnitsevad tundide kaupa arvutisse, klapid viltu peas (kattes vaid ühe kõrva), vahetavad plaate, nokivad korduvas rütmis kogu kehaga kaasa ega lase ennast häirida, kas ümbritsevas ruumis üritab rütmi tabada veel 4 või 4000 inimest.
Plaan on plaadikeerutamise õpitubadega mingis vabas vormis jätkata edaspidigi. Ilmselt kolmapäeviti.
Tuesday, December 16, 2008
KultuuriKatel on vajadus, soov, aga mitte unelm
Siin Andres Lõo tänases Postimehes "kivistumatu kultuurisaar" pealkirja all ilmunud arvamuse täistekst.
Tallinn valmistub saama Euroopa kultuuripealinnaks 2011. Ettevalmistused käivad. Asutatud on sihtasutus, mis peab järgmise aasta aprilliks koostama kultuuriaasta eeskava.
Üheks SA Kultuuripealinn 2011 partneriks on ka KultuuriKatel ning Katla partneriks omakorda Tal-linna linnavalitsus. See on seesama linnavalitsus, eesotsas linnapea Edgar Savisaarega, mis on kodanike ette asetanud netihääletuse valiku: kas Linnateater või KultuuriKatel?
Nii Linnateater kui KultuuriKatel on distantseerinud end selliselt hääletuselt, sest hääletus on mõlemale kultuuriasutusele seatud vägivaldsena ning kultuuriinimesi polariseerivana. Samal ajal, kui abilinnapea Kaia Jäppinen väidab endiselt, et hääletus ei vastanda kultuuriasutusi ebasündsal moel, siis hääletust laites mõjub kultuuriminister Laine Jänese hoopis kahepalgelisena. Kas see-sama kultuuriminister, kes kõigest hingest võitles 2009. aastal kehtima hakkava 18 protsendise käibemaksu poolt erakapitali põhistele kultuuriüritustele, on nüüd õiglameelne kultuurihaldjas ja väetite käendaja? Ei usu. 18-protsendiline käibemaks omaalgatuslikele kultuuriüritustele vähendab oluliselt legaalse, ütleme “kvaliteedimärgilise”, kultuuri arengut Eestis.
Mõni aasta tagasi läksid meie loomeliitude juhid kultuuriministeeriumi aru pärima, miks kultuuri toe-tust riigi aastaeelarves 3-le protsendile on vähendatud? Tagasi tuldi tühjade käte ja kõlava lubadusega, et tuleb meie oma loomemajandus.
Pole alust arvata, et kultuuriministeeriumis ei ole loomemajanduse teemal pädevaid inimesi. On. Need inimesed ja suurepärane Kultuuripealinna 2011 meeskond on teiste seas KultuuriKatlaga pidevas suhtluses püsinud ning hoolimata linnavalitsuse varasematest, korduvatest, ent mitte täieliku kattega lubadustest rahalist starditoetust anda, on täna ikka veel võimalik Katla idee ellu viia loometööstusliku mudelina. Sellesama loomemajanduse mudelina, mida loomeliitude juhtidele lubati, ent mida seni veel sündinud pole.
KultuuriKatel on veel päriselt sündimata multifunktsionaalne kultuuriloome keskkond - loomeük-sustest moodustuv kärg - mis ei keskendu tulevikus mitte ainult kontsertide ja teatrietenduste näi-tamisele, näituste korraldamisele jne, vaid pakub ka soodsaid tingimusi ja loominguliste valdkon-dade siseseid võrgustikke. Praegustes tingimustes on seal võimalik korraldada üritusi suures saalis - seega suuremahulisi üritusi - ning väiksemaid, saali esises ruumis. Lisaks paar ruumi teisel korrusel ning bürooruumid neljandal ja viiendal korrusel. Kuid hoonestu on ju tegelikult määratult palju suurem ning vajaduste tekkimisel ning elementaarse remondi läbides, lisandub jõuline maht, kus saab tegutseda nii filmiproduktsiooni firma, trükikoda, kui graafik paari kamraadiga. Katla ees-märk on tulevikus enda majandamisega ise hakkama saada, ehk olla rippumatu linna ja riiklikest toetustest.
Kui loomemajandus, siis majandamist soodustavad tingimused. Need peavad olema tingimused erakapitalis huvi äratamiseks, maksusoodustused alustavatele loomingulistele ettevõtjatele, tingi-mused loometööle ning võimalikult laialdasele kultuuri arengule, sealhulgas kultuuriteadlikkuse tõstmisele ja kultuurihariduslikule hüppele Eesti koolides. Selliseid tingimusi vajab nii KultuuriKatel, Linnateater, Eesti Laul, Rabarock, Nargen Opera, kui kultuurikeskused Eesti väikelinnades.
On arvatud, et meil pole üldse mingit kultuuripoliitikat ja kultuuriministeeriumi vaja, sest kultuur on tegelikult juhitamatu. Sellega tuleb nõustuda, aga meie põhiseaduses on rasvaselt kirjas, et oleme kultuurriik ja seetõttu tuleb omakultuuri mingil moel siiski toetada. Toetada tuleb aga kultuurima-janduslikult, mitte kultuuripoliitiliselt. Viimane on meil ju pigem üks paras farss.
Katlal on tõesti suurepärane asupaik ja tema järele on tõepoolest vajadus olemas. See, et Katlas toimub tegevus juba praegustes tinglikes tingimustes, hoolimata kütte puudumisest talveperioodil, on võimalik vaid inimeste endi huvi tõttu. Ja seda huvi jätkub küllaga. Hoolimata linnavalitsuse äpardliku netihääletuse laastavast mõjust kultuurisõdurite moraalile, on KultuuriKatel toonud end nähtavale ning näitab sealjuures ka eduseisu. See on tähendusrikas. Kuna inimesed otsustavad Katla poolt ja kui seekord linn tõesti paneb õla alla, tekib Tallinna võimas kultuurisaar ning Tallinna sadamapiirkond saab endale särava krooni.
Madalam käibemaksumäär on olnud eesti kultuuripoliitika üks väheseid hoobe uuendusliku, tärkava, mitte institutsionaalse kultuuri toetamiseks. Selle kaotamine on märk euroopaliku kultuuri-pooliitika ning kultuurilise mitmekesisuse eesmärkidest eemaldumisest, samuti ei kõla see kokku loomemajanduse edendamise poliitikaga. Meile on see aga eelkõige signaal selle kohta, et riik ei hooli ega toeta järelkasvu kultuurimaastikul, sest kogu ressurss on suunatud säilitamisele.
Ajakirjanduse vahel on päritud, mis on KultuuriKatel? Linnahalli kõrvale, Tallinna panoraamis sir-guva kostnaga endisesse Tallinna elektrijaama on kultuurielu tekkinud tungivast vajadusest, mis jätkuvalt vastab ka muutuvatele kaasaegse kultuuritegijia vajadustele. KultuuriKatel välistab kivis-tumise institutsiooniks või organisatsiooniks, mis sajandeid ühel eelarvereal pikutab. Katel on või-malus, mida alustavatele uute ideedega kultuurset väljendust otsivatele noortele Eesti Vabariigis varem pakutud ei ole. Kasutagem seda võimalust.
Andres Lõo
09.12.08
Tallinn
MTÜ KultuuriKatel juhatuse liige
Tallinn valmistub saama Euroopa kultuuripealinnaks 2011. Ettevalmistused käivad. Asutatud on sihtasutus, mis peab järgmise aasta aprilliks koostama kultuuriaasta eeskava.
Üheks SA Kultuuripealinn 2011 partneriks on ka KultuuriKatel ning Katla partneriks omakorda Tal-linna linnavalitsus. See on seesama linnavalitsus, eesotsas linnapea Edgar Savisaarega, mis on kodanike ette asetanud netihääletuse valiku: kas Linnateater või KultuuriKatel?
Nii Linnateater kui KultuuriKatel on distantseerinud end selliselt hääletuselt, sest hääletus on mõlemale kultuuriasutusele seatud vägivaldsena ning kultuuriinimesi polariseerivana. Samal ajal, kui abilinnapea Kaia Jäppinen väidab endiselt, et hääletus ei vastanda kultuuriasutusi ebasündsal moel, siis hääletust laites mõjub kultuuriminister Laine Jänese hoopis kahepalgelisena. Kas see-sama kultuuriminister, kes kõigest hingest võitles 2009. aastal kehtima hakkava 18 protsendise käibemaksu poolt erakapitali põhistele kultuuriüritustele, on nüüd õiglameelne kultuurihaldjas ja väetite käendaja? Ei usu. 18-protsendiline käibemaks omaalgatuslikele kultuuriüritustele vähendab oluliselt legaalse, ütleme “kvaliteedimärgilise”, kultuuri arengut Eestis.
Mõni aasta tagasi läksid meie loomeliitude juhid kultuuriministeeriumi aru pärima, miks kultuuri toe-tust riigi aastaeelarves 3-le protsendile on vähendatud? Tagasi tuldi tühjade käte ja kõlava lubadusega, et tuleb meie oma loomemajandus.
Pole alust arvata, et kultuuriministeeriumis ei ole loomemajanduse teemal pädevaid inimesi. On. Need inimesed ja suurepärane Kultuuripealinna 2011 meeskond on teiste seas KultuuriKatlaga pidevas suhtluses püsinud ning hoolimata linnavalitsuse varasematest, korduvatest, ent mitte täieliku kattega lubadustest rahalist starditoetust anda, on täna ikka veel võimalik Katla idee ellu viia loometööstusliku mudelina. Sellesama loomemajanduse mudelina, mida loomeliitude juhtidele lubati, ent mida seni veel sündinud pole.
KultuuriKatel on veel päriselt sündimata multifunktsionaalne kultuuriloome keskkond - loomeük-sustest moodustuv kärg - mis ei keskendu tulevikus mitte ainult kontsertide ja teatrietenduste näi-tamisele, näituste korraldamisele jne, vaid pakub ka soodsaid tingimusi ja loominguliste valdkon-dade siseseid võrgustikke. Praegustes tingimustes on seal võimalik korraldada üritusi suures saalis - seega suuremahulisi üritusi - ning väiksemaid, saali esises ruumis. Lisaks paar ruumi teisel korrusel ning bürooruumid neljandal ja viiendal korrusel. Kuid hoonestu on ju tegelikult määratult palju suurem ning vajaduste tekkimisel ning elementaarse remondi läbides, lisandub jõuline maht, kus saab tegutseda nii filmiproduktsiooni firma, trükikoda, kui graafik paari kamraadiga. Katla ees-märk on tulevikus enda majandamisega ise hakkama saada, ehk olla rippumatu linna ja riiklikest toetustest.
Kui loomemajandus, siis majandamist soodustavad tingimused. Need peavad olema tingimused erakapitalis huvi äratamiseks, maksusoodustused alustavatele loomingulistele ettevõtjatele, tingi-mused loometööle ning võimalikult laialdasele kultuuri arengule, sealhulgas kultuuriteadlikkuse tõstmisele ja kultuurihariduslikule hüppele Eesti koolides. Selliseid tingimusi vajab nii KultuuriKatel, Linnateater, Eesti Laul, Rabarock, Nargen Opera, kui kultuurikeskused Eesti väikelinnades.
On arvatud, et meil pole üldse mingit kultuuripoliitikat ja kultuuriministeeriumi vaja, sest kultuur on tegelikult juhitamatu. Sellega tuleb nõustuda, aga meie põhiseaduses on rasvaselt kirjas, et oleme kultuurriik ja seetõttu tuleb omakultuuri mingil moel siiski toetada. Toetada tuleb aga kultuurima-janduslikult, mitte kultuuripoliitiliselt. Viimane on meil ju pigem üks paras farss.
Katlal on tõesti suurepärane asupaik ja tema järele on tõepoolest vajadus olemas. See, et Katlas toimub tegevus juba praegustes tinglikes tingimustes, hoolimata kütte puudumisest talveperioodil, on võimalik vaid inimeste endi huvi tõttu. Ja seda huvi jätkub küllaga. Hoolimata linnavalitsuse äpardliku netihääletuse laastavast mõjust kultuurisõdurite moraalile, on KultuuriKatel toonud end nähtavale ning näitab sealjuures ka eduseisu. See on tähendusrikas. Kuna inimesed otsustavad Katla poolt ja kui seekord linn tõesti paneb õla alla, tekib Tallinna võimas kultuurisaar ning Tallinna sadamapiirkond saab endale särava krooni.
Madalam käibemaksumäär on olnud eesti kultuuripoliitika üks väheseid hoobe uuendusliku, tärkava, mitte institutsionaalse kultuuri toetamiseks. Selle kaotamine on märk euroopaliku kultuuri-pooliitika ning kultuurilise mitmekesisuse eesmärkidest eemaldumisest, samuti ei kõla see kokku loomemajanduse edendamise poliitikaga. Meile on see aga eelkõige signaal selle kohta, et riik ei hooli ega toeta järelkasvu kultuurimaastikul, sest kogu ressurss on suunatud säilitamisele.
Ajakirjanduse vahel on päritud, mis on KultuuriKatel? Linnahalli kõrvale, Tallinna panoraamis sir-guva kostnaga endisesse Tallinna elektrijaama on kultuurielu tekkinud tungivast vajadusest, mis jätkuvalt vastab ka muutuvatele kaasaegse kultuuritegijia vajadustele. KultuuriKatel välistab kivis-tumise institutsiooniks või organisatsiooniks, mis sajandeid ühel eelarvereal pikutab. Katel on või-malus, mida alustavatele uute ideedega kultuurset väljendust otsivatele noortele Eesti Vabariigis varem pakutud ei ole. Kasutagem seda võimalust.
Andres Lõo
09.12.08
Tallinn
MTÜ KultuuriKatel juhatuse liige
Subscribe to:
Posts (Atom)