Tuli meelde meelde tuletada, et homme ja kolmapäeval (so 10. ja 11.märtsil) mängitakse Katla F-jees Polygonteatri "Hapnikku" seniks viimaseid kordi.
------------
Viimati loetud Vikerkaares (1-2/2009) kirjutavad ja määratlevad head inimesed Kultuuri. Kolmest autorist on Tõnu Viik ja tema "kolm teesi kultuurivormide loomuse kohta" kuidagi kõige päevakohasem.
Täna kui Eesti Koostöö Kogu alustas suurteose "Eesti Inimarengu Aruanne 2008" turustamist härdameelsele tarbijaskonnale, tuli koheselt meelde ka Tiit Kärneri kirjutis sotsiaalteaduste uuest paradigmast veebruari Akadeemias. See T.Kärneri artikkel, nagu palju muudki, mis "Darwin 200" raames just "kultuuriväljaannetes" avaldati, on hea selge lugemine ning loodetavasti mitte viimaseks jääv mõttekevade kuulutaja üldises ostukorvimõtlemises.
------------
Täna õhtuks üks soovitus: võimalik nutikas arutelu Ganutis. Maarin Ektermann ja Märt-Matis Lill seekord Laur Kaunissaare eestvedamisel suid puhastamas tantsuteemadel.
Monday, March 9, 2009
Friday, March 6, 2009
Sunday Drawing Salon
Ernest kirjutas väikese ülevaate, mis pühapäeviti Katla 2.korruse Töötoas tema eestvedamisel toimumas.
Sel pühapäeval on modell Soomest.
Ernest lubas, et ka minusugustele jagub aega, tegemist ja vastuseid, mis sest, et mul väga suurt teadmist sellest pole, missugune pintsel või pliiats valida või millest üldse alustada.
ee
Sunday Drawing Salon
Sunday March 8, 13:00-16:00
This week will feature instructor Margus Tiitsma (also Known as Sorge). Renown Estonian performance artist and painter will instruct on conceptual and technical approaches to drawing from two nude models.
Drawing Salon meets every Sunday from March through May at Kultuurikatel. Each week there is a nude model and a different instructor teaching technical and conceptual approaches to drawing the human figure.
80.00 eek
30.00eek for pnsioners
We have drawing boards, easels and some paper. You must bring your own drawing materials.
To pre register contact Ernest Truely ernesttruely@yahoo.com
Sel pühapäeval on modell Soomest.
Ernest lubas, et ka minusugustele jagub aega, tegemist ja vastuseid, mis sest, et mul väga suurt teadmist sellest pole, missugune pintsel või pliiats valida või millest üldse alustada.
ee
Sunday Drawing Salon
Sunday March 8, 13:00-16:00
This week will feature instructor Margus Tiitsma (also Known as Sorge). Renown Estonian performance artist and painter will instruct on conceptual and technical approaches to drawing from two nude models.
Drawing Salon meets every Sunday from March through May at Kultuurikatel. Each week there is a nude model and a different instructor teaching technical and conceptual approaches to drawing the human figure.
80.00 eek
30.00eek for pnsioners
We have drawing boards, easels and some paper. You must bring your own drawing materials.
To pre register contact Ernest Truely ernesttruely@yahoo.com
Monday, February 9, 2009
NYC meets TLL
21.veebruaril F-jees hiljuti NYCist tagasi Eestisse kolinud Poder plaatide ja Jane piltidega. Pilt jooskeb seinale nii NYCist kui Tallinnast.
Poderi juhendamisel said mõnedki inimesed mõni nädal tagasi esmakordselt ise kogeda, mis põnevus see on, et täiskasvanud inimesed põrnitsevad tundide kaupa arvutisse, klapid viltu peas (kattes vaid ühe kõrva), vahetavad plaate, nokivad korduvas rütmis kogu kehaga kaasa ega lase ennast häirida, kas ümbritsevas ruumis üritab rütmi tabada veel 4 või 4000 inimest.
Plaan on plaadikeerutamise õpitubadega mingis vabas vormis jätkata edaspidigi. Ilmselt kolmapäeviti.
Poderi juhendamisel said mõnedki inimesed mõni nädal tagasi esmakordselt ise kogeda, mis põnevus see on, et täiskasvanud inimesed põrnitsevad tundide kaupa arvutisse, klapid viltu peas (kattes vaid ühe kõrva), vahetavad plaate, nokivad korduvas rütmis kogu kehaga kaasa ega lase ennast häirida, kas ümbritsevas ruumis üritab rütmi tabada veel 4 või 4000 inimest.
Plaan on plaadikeerutamise õpitubadega mingis vabas vormis jätkata edaspidigi. Ilmselt kolmapäeviti.
Tuesday, December 16, 2008
KultuuriKatel on vajadus, soov, aga mitte unelm
Siin Andres Lõo tänases Postimehes "kivistumatu kultuurisaar" pealkirja all ilmunud arvamuse täistekst.
Tallinn valmistub saama Euroopa kultuuripealinnaks 2011. Ettevalmistused käivad. Asutatud on sihtasutus, mis peab järgmise aasta aprilliks koostama kultuuriaasta eeskava.
Üheks SA Kultuuripealinn 2011 partneriks on ka KultuuriKatel ning Katla partneriks omakorda Tal-linna linnavalitsus. See on seesama linnavalitsus, eesotsas linnapea Edgar Savisaarega, mis on kodanike ette asetanud netihääletuse valiku: kas Linnateater või KultuuriKatel?
Nii Linnateater kui KultuuriKatel on distantseerinud end selliselt hääletuselt, sest hääletus on mõlemale kultuuriasutusele seatud vägivaldsena ning kultuuriinimesi polariseerivana. Samal ajal, kui abilinnapea Kaia Jäppinen väidab endiselt, et hääletus ei vastanda kultuuriasutusi ebasündsal moel, siis hääletust laites mõjub kultuuriminister Laine Jänese hoopis kahepalgelisena. Kas see-sama kultuuriminister, kes kõigest hingest võitles 2009. aastal kehtima hakkava 18 protsendise käibemaksu poolt erakapitali põhistele kultuuriüritustele, on nüüd õiglameelne kultuurihaldjas ja väetite käendaja? Ei usu. 18-protsendiline käibemaks omaalgatuslikele kultuuriüritustele vähendab oluliselt legaalse, ütleme “kvaliteedimärgilise”, kultuuri arengut Eestis.
Mõni aasta tagasi läksid meie loomeliitude juhid kultuuriministeeriumi aru pärima, miks kultuuri toe-tust riigi aastaeelarves 3-le protsendile on vähendatud? Tagasi tuldi tühjade käte ja kõlava lubadusega, et tuleb meie oma loomemajandus.
Pole alust arvata, et kultuuriministeeriumis ei ole loomemajanduse teemal pädevaid inimesi. On. Need inimesed ja suurepärane Kultuuripealinna 2011 meeskond on teiste seas KultuuriKatlaga pidevas suhtluses püsinud ning hoolimata linnavalitsuse varasematest, korduvatest, ent mitte täieliku kattega lubadustest rahalist starditoetust anda, on täna ikka veel võimalik Katla idee ellu viia loometööstusliku mudelina. Sellesama loomemajanduse mudelina, mida loomeliitude juhtidele lubati, ent mida seni veel sündinud pole.
KultuuriKatel on veel päriselt sündimata multifunktsionaalne kultuuriloome keskkond - loomeük-sustest moodustuv kärg - mis ei keskendu tulevikus mitte ainult kontsertide ja teatrietenduste näi-tamisele, näituste korraldamisele jne, vaid pakub ka soodsaid tingimusi ja loominguliste valdkon-dade siseseid võrgustikke. Praegustes tingimustes on seal võimalik korraldada üritusi suures saalis - seega suuremahulisi üritusi - ning väiksemaid, saali esises ruumis. Lisaks paar ruumi teisel korrusel ning bürooruumid neljandal ja viiendal korrusel. Kuid hoonestu on ju tegelikult määratult palju suurem ning vajaduste tekkimisel ning elementaarse remondi läbides, lisandub jõuline maht, kus saab tegutseda nii filmiproduktsiooni firma, trükikoda, kui graafik paari kamraadiga. Katla ees-märk on tulevikus enda majandamisega ise hakkama saada, ehk olla rippumatu linna ja riiklikest toetustest.
Kui loomemajandus, siis majandamist soodustavad tingimused. Need peavad olema tingimused erakapitalis huvi äratamiseks, maksusoodustused alustavatele loomingulistele ettevõtjatele, tingi-mused loometööle ning võimalikult laialdasele kultuuri arengule, sealhulgas kultuuriteadlikkuse tõstmisele ja kultuurihariduslikule hüppele Eesti koolides. Selliseid tingimusi vajab nii KultuuriKatel, Linnateater, Eesti Laul, Rabarock, Nargen Opera, kui kultuurikeskused Eesti väikelinnades.
On arvatud, et meil pole üldse mingit kultuuripoliitikat ja kultuuriministeeriumi vaja, sest kultuur on tegelikult juhitamatu. Sellega tuleb nõustuda, aga meie põhiseaduses on rasvaselt kirjas, et oleme kultuurriik ja seetõttu tuleb omakultuuri mingil moel siiski toetada. Toetada tuleb aga kultuurima-janduslikult, mitte kultuuripoliitiliselt. Viimane on meil ju pigem üks paras farss.
Katlal on tõesti suurepärane asupaik ja tema järele on tõepoolest vajadus olemas. See, et Katlas toimub tegevus juba praegustes tinglikes tingimustes, hoolimata kütte puudumisest talveperioodil, on võimalik vaid inimeste endi huvi tõttu. Ja seda huvi jätkub küllaga. Hoolimata linnavalitsuse äpardliku netihääletuse laastavast mõjust kultuurisõdurite moraalile, on KultuuriKatel toonud end nähtavale ning näitab sealjuures ka eduseisu. See on tähendusrikas. Kuna inimesed otsustavad Katla poolt ja kui seekord linn tõesti paneb õla alla, tekib Tallinna võimas kultuurisaar ning Tallinna sadamapiirkond saab endale särava krooni.
Madalam käibemaksumäär on olnud eesti kultuuripoliitika üks väheseid hoobe uuendusliku, tärkava, mitte institutsionaalse kultuuri toetamiseks. Selle kaotamine on märk euroopaliku kultuuri-pooliitika ning kultuurilise mitmekesisuse eesmärkidest eemaldumisest, samuti ei kõla see kokku loomemajanduse edendamise poliitikaga. Meile on see aga eelkõige signaal selle kohta, et riik ei hooli ega toeta järelkasvu kultuurimaastikul, sest kogu ressurss on suunatud säilitamisele.
Ajakirjanduse vahel on päritud, mis on KultuuriKatel? Linnahalli kõrvale, Tallinna panoraamis sir-guva kostnaga endisesse Tallinna elektrijaama on kultuurielu tekkinud tungivast vajadusest, mis jätkuvalt vastab ka muutuvatele kaasaegse kultuuritegijia vajadustele. KultuuriKatel välistab kivis-tumise institutsiooniks või organisatsiooniks, mis sajandeid ühel eelarvereal pikutab. Katel on või-malus, mida alustavatele uute ideedega kultuurset väljendust otsivatele noortele Eesti Vabariigis varem pakutud ei ole. Kasutagem seda võimalust.
Andres Lõo
09.12.08
Tallinn
MTÜ KultuuriKatel juhatuse liige
Tallinn valmistub saama Euroopa kultuuripealinnaks 2011. Ettevalmistused käivad. Asutatud on sihtasutus, mis peab järgmise aasta aprilliks koostama kultuuriaasta eeskava.
Üheks SA Kultuuripealinn 2011 partneriks on ka KultuuriKatel ning Katla partneriks omakorda Tal-linna linnavalitsus. See on seesama linnavalitsus, eesotsas linnapea Edgar Savisaarega, mis on kodanike ette asetanud netihääletuse valiku: kas Linnateater või KultuuriKatel?
Nii Linnateater kui KultuuriKatel on distantseerinud end selliselt hääletuselt, sest hääletus on mõlemale kultuuriasutusele seatud vägivaldsena ning kultuuriinimesi polariseerivana. Samal ajal, kui abilinnapea Kaia Jäppinen väidab endiselt, et hääletus ei vastanda kultuuriasutusi ebasündsal moel, siis hääletust laites mõjub kultuuriminister Laine Jänese hoopis kahepalgelisena. Kas see-sama kultuuriminister, kes kõigest hingest võitles 2009. aastal kehtima hakkava 18 protsendise käibemaksu poolt erakapitali põhistele kultuuriüritustele, on nüüd õiglameelne kultuurihaldjas ja väetite käendaja? Ei usu. 18-protsendiline käibemaks omaalgatuslikele kultuuriüritustele vähendab oluliselt legaalse, ütleme “kvaliteedimärgilise”, kultuuri arengut Eestis.
Mõni aasta tagasi läksid meie loomeliitude juhid kultuuriministeeriumi aru pärima, miks kultuuri toe-tust riigi aastaeelarves 3-le protsendile on vähendatud? Tagasi tuldi tühjade käte ja kõlava lubadusega, et tuleb meie oma loomemajandus.
Pole alust arvata, et kultuuriministeeriumis ei ole loomemajanduse teemal pädevaid inimesi. On. Need inimesed ja suurepärane Kultuuripealinna 2011 meeskond on teiste seas KultuuriKatlaga pidevas suhtluses püsinud ning hoolimata linnavalitsuse varasematest, korduvatest, ent mitte täieliku kattega lubadustest rahalist starditoetust anda, on täna ikka veel võimalik Katla idee ellu viia loometööstusliku mudelina. Sellesama loomemajanduse mudelina, mida loomeliitude juhtidele lubati, ent mida seni veel sündinud pole.
KultuuriKatel on veel päriselt sündimata multifunktsionaalne kultuuriloome keskkond - loomeük-sustest moodustuv kärg - mis ei keskendu tulevikus mitte ainult kontsertide ja teatrietenduste näi-tamisele, näituste korraldamisele jne, vaid pakub ka soodsaid tingimusi ja loominguliste valdkon-dade siseseid võrgustikke. Praegustes tingimustes on seal võimalik korraldada üritusi suures saalis - seega suuremahulisi üritusi - ning väiksemaid, saali esises ruumis. Lisaks paar ruumi teisel korrusel ning bürooruumid neljandal ja viiendal korrusel. Kuid hoonestu on ju tegelikult määratult palju suurem ning vajaduste tekkimisel ning elementaarse remondi läbides, lisandub jõuline maht, kus saab tegutseda nii filmiproduktsiooni firma, trükikoda, kui graafik paari kamraadiga. Katla ees-märk on tulevikus enda majandamisega ise hakkama saada, ehk olla rippumatu linna ja riiklikest toetustest.
Kui loomemajandus, siis majandamist soodustavad tingimused. Need peavad olema tingimused erakapitalis huvi äratamiseks, maksusoodustused alustavatele loomingulistele ettevõtjatele, tingi-mused loometööle ning võimalikult laialdasele kultuuri arengule, sealhulgas kultuuriteadlikkuse tõstmisele ja kultuurihariduslikule hüppele Eesti koolides. Selliseid tingimusi vajab nii KultuuriKatel, Linnateater, Eesti Laul, Rabarock, Nargen Opera, kui kultuurikeskused Eesti väikelinnades.
On arvatud, et meil pole üldse mingit kultuuripoliitikat ja kultuuriministeeriumi vaja, sest kultuur on tegelikult juhitamatu. Sellega tuleb nõustuda, aga meie põhiseaduses on rasvaselt kirjas, et oleme kultuurriik ja seetõttu tuleb omakultuuri mingil moel siiski toetada. Toetada tuleb aga kultuurima-janduslikult, mitte kultuuripoliitiliselt. Viimane on meil ju pigem üks paras farss.
Katlal on tõesti suurepärane asupaik ja tema järele on tõepoolest vajadus olemas. See, et Katlas toimub tegevus juba praegustes tinglikes tingimustes, hoolimata kütte puudumisest talveperioodil, on võimalik vaid inimeste endi huvi tõttu. Ja seda huvi jätkub küllaga. Hoolimata linnavalitsuse äpardliku netihääletuse laastavast mõjust kultuurisõdurite moraalile, on KultuuriKatel toonud end nähtavale ning näitab sealjuures ka eduseisu. See on tähendusrikas. Kuna inimesed otsustavad Katla poolt ja kui seekord linn tõesti paneb õla alla, tekib Tallinna võimas kultuurisaar ning Tallinna sadamapiirkond saab endale särava krooni.
Madalam käibemaksumäär on olnud eesti kultuuripoliitika üks väheseid hoobe uuendusliku, tärkava, mitte institutsionaalse kultuuri toetamiseks. Selle kaotamine on märk euroopaliku kultuuri-pooliitika ning kultuurilise mitmekesisuse eesmärkidest eemaldumisest, samuti ei kõla see kokku loomemajanduse edendamise poliitikaga. Meile on see aga eelkõige signaal selle kohta, et riik ei hooli ega toeta järelkasvu kultuurimaastikul, sest kogu ressurss on suunatud säilitamisele.
Ajakirjanduse vahel on päritud, mis on KultuuriKatel? Linnahalli kõrvale, Tallinna panoraamis sir-guva kostnaga endisesse Tallinna elektrijaama on kultuurielu tekkinud tungivast vajadusest, mis jätkuvalt vastab ka muutuvatele kaasaegse kultuuritegijia vajadustele. KultuuriKatel välistab kivis-tumise institutsiooniks või organisatsiooniks, mis sajandeid ühel eelarvereal pikutab. Katel on või-malus, mida alustavatele uute ideedega kultuurset väljendust otsivatele noortele Eesti Vabariigis varem pakutud ei ole. Kasutagem seda võimalust.
Andres Lõo
09.12.08
Tallinn
MTÜ KultuuriKatel juhatuse liige
Monday, November 17, 2008
Kultuuriteater JA Linnakatel
Minu meelest väärib Tallinn ka Kalaturgu, Mõtteparke, zerogravity spordihalli, lendavaid katuseid, meretaksosid ja eriti hulgaliselt nutikaid inimesi. Rääkimata olemasolevatest kultuuriasutustest ja -ettevõtmistest.
Kultuurikatel arendab ideed kuidas muuta ühist linnaruumi sõbralikumaks, inspireerivamaks ja nutikamaks ning ühe variandina on siis taoliste loovate ruumide tekitamine, mida praegu Põhja puiesteel Tallinnas arendame.
Kultuurikatla Loomenõukogu ja aktiivi töös on Kultuurikatla arendamise nimel koostööd teinud kõik loomeliidud, ülikoolid, akadeemiad, erinevad loovrühmitused ja etenduskunstide esindajad jpt. Kui Katla kontspetsioon üleüldse millegi vastu on siis on see tühi, ebamugav, hirmutav ja sihitu linnaruum. Kultuurikatel soosib ette võtmist, ette vaatamist, unistamist, leiutamist, fantaseerimist, hüpoteeside püstitamist ning nende ideede teostamist. Omalt poolt pakub Katel selleks erinevaid võimalusi Katla ruumides, hoovides jm või toetust ükskõik kus üle maailma.
Nagu paljude teiste tõeliste tegijatega, on Katlal suurepärane teineteisemõismine ja koostöö ka Tallinna Linnateatriga. Oleme erinevate inimestega arutanud ühiselt tulevikuplaane ja mõtisklenud murede üle.
Ausalt öeldes ega ei oska öeldagi kui suur oli Linnateatri roll Kultuurikatla tekkimisel. Võis just Linnateatri mõni lavastus või roll olla selleks tõukeks, mis mitmed inimesed Kultuurikatla kontseptsiooni arendama suunas ja unustatud tööstuskeskkonnas ikka jälle uut energiat unistuste nimel tegutsemiseks andis.
Kultuurikatla ühe eestvedajana oleks kummaline kui ma ei seisaks Katla huvide eest või ise Katlalikku loovama linnaruumi ideesse ei usuks. See on idee, mille kohaselt tuleb leida parimad võimalused inimestele nende põhivõime ja -eelduse - loovuse rakendamiseks. Et igaüks meist saaks kasutada oma õigust saada targemaks ja nutikamaks. Nii nutikaks, et me ei peaks valima ühe või teise organisatsiooni vahel ning vastu, vaid pigem arutleks, millised võimalused oleks nii üks kui teine valmis saada ning järgmised algatused ette võtta.
peeter eerik ots
kultuurikatel
Kultuurikatel arendab ideed kuidas muuta ühist linnaruumi sõbralikumaks, inspireerivamaks ja nutikamaks ning ühe variandina on siis taoliste loovate ruumide tekitamine, mida praegu Põhja puiesteel Tallinnas arendame.
Kultuurikatla Loomenõukogu ja aktiivi töös on Kultuurikatla arendamise nimel koostööd teinud kõik loomeliidud, ülikoolid, akadeemiad, erinevad loovrühmitused ja etenduskunstide esindajad jpt. Kui Katla kontspetsioon üleüldse millegi vastu on siis on see tühi, ebamugav, hirmutav ja sihitu linnaruum. Kultuurikatel soosib ette võtmist, ette vaatamist, unistamist, leiutamist, fantaseerimist, hüpoteeside püstitamist ning nende ideede teostamist. Omalt poolt pakub Katel selleks erinevaid võimalusi Katla ruumides, hoovides jm või toetust ükskõik kus üle maailma.
Nagu paljude teiste tõeliste tegijatega, on Katlal suurepärane teineteisemõismine ja koostöö ka Tallinna Linnateatriga. Oleme erinevate inimestega arutanud ühiselt tulevikuplaane ja mõtisklenud murede üle.
Ausalt öeldes ega ei oska öeldagi kui suur oli Linnateatri roll Kultuurikatla tekkimisel. Võis just Linnateatri mõni lavastus või roll olla selleks tõukeks, mis mitmed inimesed Kultuurikatla kontseptsiooni arendama suunas ja unustatud tööstuskeskkonnas ikka jälle uut energiat unistuste nimel tegutsemiseks andis.
Kultuurikatla ühe eestvedajana oleks kummaline kui ma ei seisaks Katla huvide eest või ise Katlalikku loovama linnaruumi ideesse ei usuks. See on idee, mille kohaselt tuleb leida parimad võimalused inimestele nende põhivõime ja -eelduse - loovuse rakendamiseks. Et igaüks meist saaks kasutada oma õigust saada targemaks ja nutikamaks. Nii nutikaks, et me ei peaks valima ühe või teise organisatsiooni vahel ning vastu, vaid pigem arutleks, millised võimalused oleks nii üks kui teine valmis saada ning järgmised algatused ette võtta.
peeter eerik ots
kultuurikatel
Tuesday, June 10, 2008
Otsustav ruumilahenduse nädalavahetus
Kultuurikatla ruumide workshop 13-14 juuni Põhja pst 27a
Seekord ei ole rõhk loomemajandusel ega kasutaja kaardistamisel, vaid ruumil endal. Kultuurikatlast võib saada elav sündmuspaik, aga sellest võib vabalt kujuneda ka üks igav asutus, kus mingid inimesed teevad midagi. Praegu on võimalus asjade käiku sekkuda. Hetkel on katlas koos tohutu ruumiline potentsiaal ja lihtsad argimured (pime, külm, auku võib ka kukkuda). Kuidas seda asja nutikalt suunata ja kuhupoole?
Kultuurikatla ruumide workshopil tegeletakse eestleitud ruumiolukordade edasiarendamisega. Põnev ruum ootab leidlikku kasutusele võtmist. Ruumist mõtlemine pole ainult arhitektide privileeg – osa võtma oodatakse kunstnikke, teatri- ja muusikainimesi, arhitekte, insenere, disainereid, üliõpilasi, luuletajaid jne.
Kas õige kasutus leiab ikka oma õige ruumi? Kuidas avada katel linnale? Millised oleks alternatiivsed strateegiad ruumi arendamisel? Katla projekt kui „avatud teos“? Kuidas sinna üldse kohale saab?
Workshopi tulemusena võiks tekkida ruumiliste muudatuste ja kombinatsioonide avatud andmebaas.
Töö toimub neljas grupis, kolmel temaatilisel grupil on vedajad: kunstnik, arhitekt ja katla esindaja.
1 AVATUD KATEL katla nähtavus
Jüri Ojaver, Indrek Peil, Maria Hansar logistilised küsimused
ruumi imagoloogia
katel kui avalik ruum
vabadus, avatus, isekujunev ruum
häkkerite arhitektuur, open source
2 LEITUD KATEL
Andres Lõo, Hannes Praks, Taavo Tiko alias Jimmy esteetiline ekspertiis
väärtuste kaardistamine
õiged kasutused õigetele ruumidele
leitud ruumiolukordade edasiarendamine
3 KATLA MÄNGURUUM
Katrin Essenson, Kalle Komissarov, Peeter-Erik Ots isekujunev ruum
ruumilised seosed, liikumine
vabadus ja kontroll
abstraktne ruumiline reeglistik
arhitekt – diktaator, kuraator või ruumi legaliseerija
4 vaba(d) teema(d)
Palume osalemissoovist ja grupi eelistusest teada anda aadressil mhansar@gmail.com
Samuti palume registreerimisel märkida oma eriala või tegevusvaldkond.
Info ja lähtematerjalid eelnevaks tutvumiseks väljas aadressil http://www.starfild.pri.ee/workshop/
Kava vt järgmine lk.
KAVA
13. juuni, reede
14.00 registreerimine, gruppide moodustamine
14.20-16.00 ettekanded:
ülevaade katla senisest tegevusest, hetkeseisust ja sihtidest (erinevad vaatenurgad)
projektide tutvustused:
-- Veronika Valk (esmane programm),
-- Katrin Koov, Siiri Vallner (TTA kaastöö),
-- Doris Orasi, Anna Šimko (EKA magistritööd)
16.00-19.00 töö gruppides, sh ekskursioonid kompleksi sees, vahel, kohal, ümber
19.00 välkpresentatsioonid ja olemine
14. juuni, laupäev
10.00 ettekanded: kultuurikatla analoogidest mujal Euroopas
-- Thuur Caris (Groningen)
-- Rolf Kellner, Arne Lösekann (Hamburg)
11.00-14.00 töö gruppides, küsimused, diskussioon (jooksvad välkpresentatsioonid)
14.00-15.00 lõuna
15.00-17.00 tööde lõpetamine ja vormistamine
17.00-19.00 presentatsioonid
19.00 Eesti meeste laulud. Nargen Opera / Von Krahl
lõpupidu
Kavas võib tulla veel väikseid täpsustusi.
PS. Palume osalejatel kaasa võtta üks tööriist või instrument, mida ta valdab. Seda võib vaja minna improvisatsioonilises töös.
Kohtumiseni!
Subscribe to:
Posts (Atom)