Loovuspark Kultuurikatel

EKA ja arhitektid 2

2012-02-07T22:42:00.002+02:00

Täna tõi kunagine Tallinna linnapea aga muidu huvitavate ning julgete mõtetega mees - Hardo Aasmäe, Postimehes taas EKA teema lauale.
http://arvamus.postimees.ee/hardo-aasmae-kunstiakadeemiale-appi/
Mis seal salata, mõttekäik on jälgitav ning sisukas, vaatamata sellele, kas seda just kuulda tahetakse.

EKA teemadel ootasin reaktsioone või järge ka eelmises Sirbis (27.01.2012) avaldatud arutlusringile: http://www.sirp.ee/ühiskond-ei-väärtusta-haridust-kunsti-ega-kultuuri-kui-riigi-püsimise-alustalasid
aga vähemalt avalikus ruumis suurt lainetust ei järgnenud. Ilmselt ülehindasin Tallinna peaarhitekti sõnade tähtsust. Aga küsimusele: "Kas kogu selles protsessis on teie hinnangul tehtud tõsiseid vigu?" (jutt muidugi EKA majaehitusest), vastas Mänd: "Minu hinnangul on selles protsessis väga vähe vigu tehtud. Vigu on ehk ette tulnud inimlikul tasandil asjaajamises ja suhtluses, aga protsess tervikuna on veatu."

Ma ei oska kuidagi rohkem peaarhitektiga nõus olla (ilmselgelt on minu teadmised protsessi kulgemisest oluliselt puudulikumad) aga ka minu hinnangul on tehtud vigu inimlikul tasandil ja asjaajamises. Ja nagu näha sellest piisab.

Ning üks huvitav ja mitte sugugi tähtsusetu võrdlus kõlas küll sellise väite peale. Nimelt on just jõupositsioonil olijatele omane vigadeta tegutsemine mehaanilistes protsessides, samavõrd omane on aga eksimine ennekõike kõiges inimlikus - kõige lihtsamas suhtluses, inimestega arvestamises. Sellist käitumist omistatakse tihti valitsusele, ministeeriumile - sõnaga, neile struktuuridele, kellel kas tegelikult või ettekujutustasandil resursse alati vabalt käes, et protsesse oma soovi järgi suunata. Ning inimlik kipubki jääma tahaplaanile.

eesti mees - tantsulõvi ja naerulind

2012-02-02T10:25:00.001+02:00

Üks vahva meeldetuletus, et kodumaise filmi juubeliaasta ikka on juba kätte jõudnud:
EESTI FILMIS MEHED EI NUTA

Omapärane lõige muidugi kinotegemisest esile toodud justkui meenutamaks, et pole vist naer(atus) ei meie kino ega rahva "kaubamärk" kunagi olnud. Pigem vastupidi - tänagi on kirglikult üleval küsimus, kas jätkata rahvana või piirdub liigina määratlemisest ning mis naerukoht see ikka on.
Aga. Kunst võiks olla ju suurem kui elu ning filmilukku rohkemgi naervaid näiteid digistada - on mida vaadata ja rõõmsalt naeratada! Tantsulõvid oleme küll kõvad kuigi tantsukohti tuleb filmidest veelgi vähem meelde... ehk Eesti Film 100 aitab!?

Arhitektid ja PR

2012-01-27T12:56:00.000+02:00

Arhitektid on jubaammusest minu lemmikud olnud. Sellepärast, et nende jaoks poleprobleem ruumis ette kujutada seal olematut ning mitte lasta ennastsealjuures häirida harjumuspärasest. Ning loomulikult sellepärast,et arhitektid olid ühed vähestest kui mitte ainsad, kes Tallinnasavalikult välja astusid kui mõni arendaja kippus linnaruumile liigategema, avalikust eksitama või linnavõim ise mõistusega hätta jäi.

Arhitektid on kodusigasugu arendustegevuse protseduuride ja reeglitega ning seeläbi eisaanud arhitekte mingitele tehnilistele detailplaneeringu nüanssideleviidates eemale ehmatada nagu see tavakodaniku puhul õnnestus. Jamis oluline – tundus, et arhitektid hoidsid rangelt kinnipõhimõtetest ja reeglitest ning oskasid ka teise poole õigusttunnistada kui erimeelsused pigem kunstilisele tasandile liikusid.

Seepärast jäin EKAmajaarenduse ümber toimuvat jälgides üpris rahulikuks – külltulevad arhitektid ja siis nemad ütlevad, kes on loll ja kes õige.
Kui on nii, et kehtib üks kokkulepe ja siis seda üks pool muudab –küll arhitektid selle välja selgitavad. Ja kui on nii, et EKA onkõik õigesti teinud aga teine pool on lihtsalt õel ja tige, küllarhitektid sellegi jälile saavad.

Aga arhitekte ei tulnud.Tuli küll üks või teine jutuga kuidas EKA case puhul kõik hoopisteisiti on kui tavaliselt ja seekord on arendajal siiski õiguskokkulepitut muuta, sest nüüd läheb asi ju veelgi paremaks. Javeel mingit udu, milles ma küll oma kangelasi ära ei tunne.

Ma ei tea. Minu mõistusja ka kogemus ütleb niimoodi, et kui tahad kokkulepitut muuta ningseda ka teisele poolele kasulikumaks, pole midagi lihtsamat jailusamat kui talle sellest teada anda. Täiesti kindel, et teine teebkõik, et selline parem lahendus kiiresti teoks saaks.

Kui aga tahad teiselehambapastat kinkida ja selle enne sõprade ees eputades tuubist väljapigistad, siis jõuga seda tuubi tagasi või teisele meeldima sundidaei saa. Ka kõikvõimsa PR-i abiga mitte.

Mina ootan endiselt omaarhitekte. Võib-olla nad ei tule või ütlevad midagi, mis mulle eimeeldi aga ikkagi väga huvitav.

tahan kurjusefiltrit

2012-01-26T17:26:00.004+02:00

kuidagi kurjaks läheb see suur sotsialiseerumine internetis . Pean silmas Facebooki.

Muidugi on ka teemad intrigeerivad ning kuri sõna lausa kipub keelele. Näiteks:

-riik tahab reformida ja tudengid tahavad möllata (kuigi nii on see alati olnud);

-Eesti kunst vajab büroohoonet, mille ettevalmistamisel näidatakse üles seninägematult vaba loovust;

-võim otsib-leiab võimalusi internetti piirata ja Laar sai esimeseks ohvriks;

- lisaks veel kõikvõimalikud kirjavargused, võimu ja mõjuga kauplemine, erakondade liitmised - inimesed teevad tähelepanu saamiseks igasugu hulle tempe.

jne.

Arusaadavalt on Facebook asendamatu esinemiskoht - iga FB postitus tagab vähemalt mõnesajase publiku ning mõnel puhul ka mõnetuhandese - sõltub kui suurt rõhku on keegi oma auditooriumi kasvatamisele pannud. Lisaks veel laikimine ning sheerimine - see on juba praktiliselt kaks suure saali etendust. Arusaadavalt on selline publikumenu suur kiusatus, sest paljudel teistel juhtudel peaks taolise menu jaoks juba liialt pingutama. Eriti mugav, et FB publikul pole ka kuhugi minna ja nad tulevad alati tagasi.

Ilmselt siis polegi väga imestada aga kuidagi kahju on, et erilise tigedusega torkavad silma inimesed, kes enne sotsiaalmeediat ennast loomeinimestena määratlenud. Loomulikult on ka enne nii olnud, et just kunstnikud ühiskonnakriitikaga silma torkavad. Paraku FB ei ole kunstisaal või kontserdipaik, kuhu sisened omal vastutusel ja ennast süüdistama pead kui piletiraha mahavisatuna tundub.

Teine tigerühm on muidugi erakondade marulised poolehoidjad, kes oma poliitilisi vastaseid valimatult naeruvääristavad aga neilt ei oskagi eriti muud tahta ning tuleb see nimi lihtsalt kustutada oma FB"sõprade" hulgast.

Tigedaid hüüatusi kuuleb aga laiemalt. Loomulikult on see igaühe vaba valik, kelle oma sõbraks võtab ning seeläbi tema vaimule avab. Uuestileitud klassikaaslased, mõni vahva töökontakt, naabrid, unustatud sugulased jne - avastamismoment oli super ning kedagi oma sõbraks lisades ei tea muidugi, mis elu inimesed tegelikult elavad.

Aga sellest tahakski kuulda, vabandust - lugeda. Et mis valmistab rõõmu, mis lugemist ette sattunud, kus kaugetel maadel käidud ja keda kohatud.

Kellegi vaimuka kommentaari peale, mis oli kuidagi nii, et: Orkutis on praegu hea käia - kõik on piltidel nii noored!:), käisin ka vaatamas. On jah tore. Üldsegi mitte kuri.

aga FB jaoks võiks ikkagi mingi tigedusefilter olemas olla. Igasugu muu tüütava info eest saab ennast juba blokeerida, tahaks ka kurjuse blokkida. Sest inimese kustutamine on kuidagi lõplik ja mõnikord on nad ju vahvad kõik, ükskõik kui ahastavas tähelepanupuuduses aegajalt piinlevad.

äratused maailmalõpuaastal

2012-01-19T08:58:00.002+02:00

Päris pikalt ei ole Kultuurikatla blogis üldse midagi toimunud nagu näha. Eks ole põhjuseid mitmeid aga neist veidi hiljem kui veel oluline on. Pisut tuleb uuendada kogu Kultuurikatlaga seonduvat infot aga põhiline jääb samaks - katlas peab podisema!
Selleks ootame igasugu nutikaid mõtteid ja kommentaare, mis huvitav lugeda ja aitavad meil ümbritsevast udust paremini läbi näha.

Omalt poolt soovitus tutvuda kindlasti ei-ACTA-le (https://petitsioon.ee/ei-acta-le) üleskutsega. Siin (http://www.epl.ee/news/online/linnar-viik-wikipedia-streik-on-igati-oigustatud.d?id=63792778) arvab teemast Linnar Viik.
Ei taha vastu vaielda - piraatlus on igati inetu. Aga. Millegipärast on Eesti valitsuselt oodata esimest aktiivset sammu piraatlusega võitluse nimel (või selle nime all) kui laual kokkulepe, mis hoopis interneti vabadust ja vabadust internetis piirata võimaldab. Misiganes jutt, et kõik teised on heaks kiitnud või, et meil pole enam midagi teha - kas Eesti on e-riik ja e-tiiger või mitte!? (jah selles suhtes mitmeidki kahtluseid, kuid sellestki hiljem). Aga nüüd on küll koht selg sirgu ja pea püsti tõsta ning öelda, et "oodake korraks poisid-tüdrukud, see nüüd päris hästi ei lähe. Kui võitleme piraatlusega - teeme seda! Aga internet on inimõigus ja selle kallale mingite ärihuvide alusel, ükskõik kui ilusas pakendis, ei sobi kindlasti minna!"

konkurss kultuurikatla sisule

2011-05-31T15:00:00.006+02:00

Üle pika aja siis viimaks Kultuurikatlast ka linna poolt uudiseid kuulda. Pean silmas SA Tallinn 2011 juhatuse laiendamist. Värske juhatuse liige Evelyn Sepp pisut valgustas Kultuurikatlas toimuvat postimees.ee-s kui ummikseisu (http://www.tallinnapostimees.ee/?id=455008).
Iseasi kas see jutt kõik just sama objekti kohta käis, mida Kultuurikatlaks peetakse, sest vahepeal on artiklis kohta ka kultuuritehaseks nimetatud. Teadupärast on Kultuurikatla Idees küllaltki oluline koht kultuuritehaste kontseptsioonist eristumisel.
Samas SA 2011 reorganiseerimine Kultuurikatla korraldajatega ühiseks organisatsiooniks pärast kultuuripealinna aasta lõppemist, et kogutud potentsiaal, kontaktid, algatatud protsessid jmt ei läheks linnakodanike jaoks kaduma, on olnud üks MTÜ Kultuurikatel enda ettepanekutest Tallinna linnale juba pea 3-4 aasta tagant.

Aga eks näis - see oleks nüüd juba teine linna poolt Kultuurikatlale määratud juht. Eelmise töö tulemuseks on siis 'ummik', millele on väga raske vastu vaielda ning teise plaane samuti ei tea. Aga ka seekord soovitaks ummikusse sattumise vältimiseks üht proovitult toimivat retsepti - tutvu eelnevalt sellega, mida kangesti juhtida tahad. Juhte ja direktoreid on igaks elujuhtumiks ka meie vabariigis tegelikult küll ja veel aga nagu ka E.Sepp mainitud artiklis ütleb, on tegemist unikaalse kontseptsiooniga. Sellest võiksi alustada.

juhend kultuurikodade tegemiseks

2011-02-15T21:25:00.010+02:00

Sel kevadel saab Kultuurikatel 5 aastaseks. Õigemini - viis aastat tagasi, so 2006.a kevadel sai alguse MTÜ Kultuurikatel. Juhtusime ükspäev asutajaliikmetega arutlema selle üle, mis kõik juhtub 5 aastaga. Ja mis ei juhtu viie aastaga... Ja miks.

Tagasivaade:
MTÜ loomine oli tegelikult üksnes ühe idee arendamiseks struktuuri loomine. Kulus veel aasta Kultuurikatla Idee koostamisele, arendamisele, analüüsimisele ja sünteesimisele, partnerite kaasamisele ning 2007.a alguses esitas Kultuurikatel Loomenõukogu ja Aktiivi poolt Tallinna linnale 'musta raamatu'. (Must Raamat selle pärast, et arengukava oli mustade kaante vahele köidetud. Ei muud tagamõtet). Tollest hetkest võttis veel üle aasta kui 2008.a kevadel esitas MTÜ Kulturikatel koos Hollandi partneriga koostatud Kultuurikatla TTA (teostatavus- tasuvusanalüüs).

Esitatud arengukava kirjeldas Kultuurikatla kontseptsiooni avaliku linnaruumi aktiivse osana, võimalikke 'rahastamismudeleid', 'äriplaani' ja organisatsioonistruktuuri. 'Äriplaani' kui sellise koostamise ümber toimunud tulised arutelud olid pehmelt öeldes meeldejäävad, sest ühe osa Kultuurikatla aktiivi ja ka loomenõukogu jaoks pidi tegemist olema selgelt linna poolt ülalpeetava keskkonnaga, millele oponeeris sõltumatust ja isetoimetamist pooldav arvamus.

Kokkuvõtteks analüüsis 2008nda aasta Kultuurikatla TTA mudelit kuidas ühes avatud keskkonnas toimetavad nii avalik linnaruum; toimib hariduskeskuse motiiv; tekivad võimalused loomevaldkondade ekspordiks ning teadmiste-kogemuste impordiks; ning käib igapäevaselt väga mitmekülgne nutikas tegevus.
Tagasi vaadates oli see üks hea kontseptsioon.

Täna on loomulikult keerulisem uskuda kuidas edukad ettevõtjad ja ettevõtted olid valmis Kultuurikatla arendamiseks välja käima miljoneid kroone. Isegi kümneid miljoneid lihtsalt selleks, et taoline kultuuriruum Tallinna ranna-alale tekkida saaks. Samas on need samad isikud ja organisatsioonid endiselt edukad, vaevalt nad ka siis pimesi tegutsesid.

2009.aasta oli Kultuurikatla Ideele Tallinnas Põhja pst 27a/35 päris lubav – rahalist katet oli tänases vääringus ligi 10miljonit eurot! Mitte lepingutega kaetud (hoonestud siiski Tallinna linna omad ja vajavad kehtiva linnavõimu tahet) aga ühishuvid Visiooni teostamiseks saavutatud. Tuleb märkida, et need kokkulepped on ainsad, mis siiani kehtivad.

Juba esimestes arenguprognoosides 2006/2007 prognoosis Kultuurikatla Loomenõukogu , et niivõrd kuidas toimub positiivseid arenguid rahaliste ressurssidega, suureneb ka selliste osalejate huvi, kes ennast nö pildile sättida soovivad. Nii läkski. Rääkimata selliselt ootamatust tegurist nagu Linnateatri ja Kultuurikatla toetamise vastandamine (Tallinna Linna poolt), mis tõi seni teadlikult vaos hoitud arendusele ootamatult suure avaliku tähelepanu. Eks see tähelepanu ja saavutatud edu paradoksaalsel moel katla arengu taandumisele alguse pani. 2008 oli aasta, mil pildile hakkas ilmuma elukutselisi kultuurisekeldajaid, kes omanäolisest kontseptsioonist suurt midagi mõiganud aga just seetõttu ka inertsetele ametnikele saatusekaaslastena südamelähedasteks said.

Teisisõnu – Kultuurikatla Loomenõukogu, -Aktiiv, -liikmed jt Kultuurikatlale sisu andma pidanud osalised jäeti ebamugavalt sisuliste inimestena sellise asjade käigu juures lihtsalt kõrvale. Nüüdseks juba pea 2 aastat tagasi, mõne üksiku formaalse mööndusega.

Tänaseks
on segadus ja suutmatus Katla korraldamisega toime tulla hakanud lõpuks häirima eranditult kõiki, sh asjaosalisi ning arusaadav on linna soov teha 'restart' kogu protsessile 2008.a seisuga. Seisuga kui oli veel igapäevaselt toimiv organisatsioon, elujõuline visioon Kultuurikatla arengust ning laiapõhjaline partnerite ja asukasorganisatsioonidering.

Ja see ongi Kultuurikatla lugu. 5 aasta kohta väga palju. Ja väga vähe. Õpetlik igaljuhul.

valmistades filmikingitust

2011-01-17T12:47:00.003+02:00

teadaolevalt tähistab kodumaine film järgmisel, so 2012ndal aastal oma 100.sünnipäeva. Üks võimalus kingituse tegemises kaasa lüüa on filmitalgutel osaleda.

www.filmitalgud.ee

katel ilma kultuurita

2010-11-01T08:52:00.002+02:00

Selguse mõttes olgu siis veelkord öeldud, et Kultuurikatla visioonil (ning sellel põhineval tegevuskaval), mille MTÜ Kultuurikatel 2008.a. linnale esitas ja tänasel nn Katla-arendusel on väga vähe ühist.
Juba rohkem kui aasta ei ole mittetulundusühing Kultuurikatel oma Loomenõukogu ja aktiiviga Põhja pst arengutesse kaasatud ning arusaadavalt on tänasest ametlikust arenduse nimestki kadunud sõna 'kultuur'.

Otsustaja või mõtlev inimene

2010-05-05T12:34:00.003+03:00

Head lugu kuulsin nii aasta tagasi: kolm kalameest saavad kuldkala kätte. Pakub kala kolme soovi nagu ikka. Esimese soovina küsib üks meestest kena kodu, teine head haridust, kolmas mõtleb pisut ja ütleb: „ma soovin, et mu jalad kogu aeg väriseks. Mitte niisama nõrgalt aga ikka päris korralikult!“ Teisena soovivad kaks esimest meest, üks palju tuttavaid, teine head tervist...kolmas mees soovis, et tema käed väriseksid. Kala vaatas pisut imelikult aga lubadus on lubadus.
Kolmandaks soovis esimene saada rallisõitjaks, teine heaks kunstnikuks. Kolmas mees mõtles ja ütles, et tema tahab pead ka värisema ja üleüldse las kogu kere väriseda. Kuldkala on hämmingus ja küsib kolmandalt üle aga see on oma otsuses kindel.

Saavad mehed paari aasta pärast kokku ning jutustavad kuidas läinud. Esimene mees teatab rõõmsalt, et kõik super – kena kodu, tegeleb hobiga ning palju huvitavaid sõpru. Teine meestest räägib maailmarännakutest ning edukusest kunstniku ja teadlasena.
Kolmas mees väriseb ülekeha nii, et raske rääkida ja ütleb: „ikka juba sitt on olla. Eks sai omal ajal valesid valikuid tehtud!“

Naersin. Absurdihuumor ju – päriselt nii juba ei juhtu.

Täna enam nii naerma ei aja, sest Tallinnas just selline lugu juhtus – tuttav ametnik põhjendas oma aasta tagasi tehtud otsust kui „tõesti tegin vea.“ Ja võimendas seda viga aasta jooksul veel paaril korral.

Kui selles juhtumis piirduks asi inimese isikliku ebamugavusega, võiks olukorda hea tahtmise korral ka eksimuseks nimetada. Kui inimene ise nimetab seda aga otsuseks ja see puudutab paljusid inimesi ja olulisi protsesse, on tegemist lihtsalt halbade otsustega. Otsustajaks nimetatakse inimest mitte otsuste kvantiteedi vaid ikka kvaliteedi järgi. Pidev valede ja/või halbade otsuste tegija on paremal juhul lihtsalt ebapädev.

Puänditu lugu tegelikult, sest ametnike vastutust rakendatakse paraku üksnes vastava poliitilise tahte korral.
Naljana oleks parem.

konverentsikeskus Tallinn - misasi!? miksmitte!?

2010-04-27T19:58:00.004+02:00

http://uudised.err.ee/?06201972
Huvipakkuv.

Seda samal ajal kui konverentsikeskused üle maailma ammu ar(v)utavad kuidas ennast (ära)majandada.

Tõsi on see, et konverentsiturism on kindlasti igasugu 'eesistumiste' ajal väga tulutoov ja muul ajal ongi väga keeruline. Ärgata nüüd ja hakata konverentsikeskust rajama oleks küll väga tallinlik aga taas mitte ainus võimalus. Konverentsindus valdkonnana ei ole jupp aega peale tehnoloogiliste täienduste uut taset oodanud ja Tallinn võiks pigem selles suunas mõelda, mis järgmiseks.

Linna tervikuna on ilmselgelt keeruline konverentsikeskusena tänases käsitluses mõista. Samas polegi see nii keeruline kui mõelda missugust kesskonda üks konverents vajab. Tallinnavääriline oleks anda konverentsidele uus ja nutikas lähenemine ning selles osas ei ole takistusi ka olemasolevate mahtude ulatuses. Senine argument speshial konverentsiruumide osas: 'a eks me siis korralda mujal...', ammendub esimese uue ja sisuka kontepstiooni puhul.

p-e

mida me tahame kui tahame Linna

2010-04-22T20:08:00.005+02:00

Täna ja homme räägitakse Kanutis linnast. Täpsemalt - huvitavad inimesed arutlevad huvitaval teemal: Millist linna me tahame? http://www.saal.ee/event/193/

Kuivõrd Kultuurikatel on arendus avalikust linnaruumist, olen isegi sarnastel teemadel aastate jooksul mitmeid ägedaid arutlusi suutnud kaasa elada.

Täna juba enne sümpoosioni algust leppisime paari esinejaga naljatades kokku, et tegemist ei olegi retoorilise küsimusega.
Ilma naljata – ettekandeid kuulates, üks võimalik mõttekäik mind ühe võimaliku vastuseni viiski.

Seega.
Esiteks, ega sarnane küsimus pole kindlasti uus. Pigem vastupidi. Usun, et enamustes linnades on seda väga mitmelgi korral küsitud. Eks põhjuseid selle küsimuseks mitmeid aga kindlasti on see mõttekäigukontroll, et kas saaks midagi paremini teha.

Teiseks.
Kui kujutada ette, et Tallinna ei olekski olemas ning oleks mingi hulga inimeste arusaam, et siia tuleks nüüd Tallinn teha, oleks see küsimus juba sootuks teise tooniga.
Kindlasti peab küsima, mis teeb üldse ühest linnast linna ning kui sellele mingi vastus olemas (nt peab oleme atraktiivne turistidele, elanikele, ettevõtlusele jne), vajavad vastamist küsimused – mismoodi seda on siis võimalik saavutada!? Ehitada tänavaid? Vanalinn? Ehitada vanu tööstushooneid?

Sest kolmandaks –
täiesti uusi linnu ja linnaosi on ehitatud ju küll. Enamasti elupaigad suurte tööstuste töölistele. Kuulsamatel juhtudel on need terved linnaosad juba kümneaastase asustamiskatse järel taas koppadega maha võetud. Või on need lihtsalt ajapikku vähemalt sellest elanikkonnast tühjaks jooksnud, kellele see mõeldud oli.
Kes vea tegi? Arhitektid? Otsustajad? Planeerijad? Ega mitte need õnnetud, kes tehiskeskkonda omaks võtta ei suutnud.

Neljandaks.
Tallinna puhul ei ole siiski tegemist uue linna ehitamisega. Pigem ühe võrdlemisi vana linna taas-, uus- või korduvkasutamisega. Seega on küsimus suunatud mitte niivõrd uutele arhitektuurilistele lahendustele (vähemalt kesklinnas), kuivõrd just väärtustele ruumi tekitamiseks, mida üks linn kandma peaks.
See võiks tähendada, et üks juba pikka aega linnana püsinud asum vajab kas just peaarhitekti asemele aga vähemalt kõrvale Linnafilosoofi. Või Peavisionääri.

Muidugi, kui oleks võimalik väga täpselt määratleda 'linn' ning sõnastada avaliku ruumi funktsioneerimiseks vajaminevad elemendid linnaruumis, oleks võimalik see üksus ilmselt ka tuimalt ära 'administreerida. See eeldaks aga nt era- ja poolavaliku ruumi kohtumisprintsiipide ja kõige muu väga täpset sõnastamist. Viimase tõenäosus on aga seni valdavalt üle jõu käinud.
Vaata esimest punkti.

Küsimusele 'millist linna me tahame?' võiks seega vastata: 'just sellist linna nagu parasjagu on!' Paremat ei ole võtta, paremaks saab teha.

Homme sümpoosion jätkub.

Peeter Eerik

Ja veel. Arutelu lõpupoole kõlas justkui aksioomina, et Tallinnast saab metropol. Olevat poolel teel... Lõpetage selline jutt, Tallinnast ei saa kunagi metropoli! Vähemalt selle nime all mitte.

oled rahulolematu - moodusta kollektiiv

2010-04-13T12:35:00.004+02:00

Lõpetasime just arutelu sel teemal, kas saaks masendavalt sügava rahulolematuse märgiks streikima hakata. Selgus, et on vaja kollektiivi. Ega kollektiiv ei ole ammugi rahul aga miks ei või üksi. Sedasi ütles internet ja keegi tuttav.

Miks ma ei või olla rahulolematu kui pealinna üks kõrgemaid kultuuriametnikke saadab minu murele vastuseks kirja, mida on labasuselt ja demagoogialt raske ületada. Peaksin kokku koguma kollektiivi, et labasuse vastu olla? Minu tutvusringkond on selle vastu ju igapäevaselt, ei viitsi nad ühe juhtumi pärast minna luba taotlema. Võib-olla veel selle sama ametniku juurde...?

Nentisime, et midagi ei toimu. Nagu keegi ei jaksaks enam midagi ette võtta kui lollus ninast hammustab. Mina kirjutasin kirja. Vastuseks tuli, et mina ei esinda ju kedagi. Miks ma pean alati kedagi esindama, ei mõista mina. Ennast esindan ju alati.

Kui asjad Kultuurikatlaga lähevad halvasti või kui kuidagi lähevad siis väga kallutatult, olen ma rahulolematu ning pakun välja lahendusi.. taas kord saan selle eest karistatud.

Üks mees tuli vahepeal Eestisse. Justkui tagasi ja ideedega ja pikemaks ajaks. Nüüd ütleb, et isiklikel põhjustel tuli uus väljakutse. Kahju.
Usun, et väljast tulnuna on sellist labasust veelgi raskem taluda. Võib-olla ka just sellise ametnik pärast. Kui mitte otseselt tema tõttu, siis pigem tema tegemata jätmiste tõttu. Aga õigem oleks ju vastupidi, et ideedega inimesed jäävad?

Mina küll loodan, et Tallinnas hakkab midagi toimuma. Kui ei meeldi ja on parem variant, tulebki välja öelda. Ja seda võiks ometi enda nimel ju teha.

mõtlen midagi välja
peeter eerik

Taasleitud ametid: jaamaülemad ja rööpaseadjad

2010-03-22T13:27:00.003+02:00

Karuse raudteejaama viimase ülema tütar rääkis kunagi loo sellest kuidas nemad lapsepõlves hundid koduks olevast jaamahoonest eemal hoidsid – plikad olid kuulnud just punase värvi huntidele väga vastumeelse olevat. Nii pandigi aknalauale punane pliiats!

Igal juhul Kultuurikatla 'väljasõiduistungil' läänemaale Karuse Raudteejaama ühtegi hunti ei kohanud. Uuele elule ärkav jaamahoone toidab aga vägagi elavalt ettekujutust sellest kuidas hundid punast pliiatsit aknalaual nähes targu edasi Pärnu ja Tõrva poole sörkisid. Või tagasi.

Jaamahooned on olemuselt tõmbekeskused. Tõmbavad inimesi, seega - kultuuri. Mitte valimatult. Jaamahooned tõmbavad neid, kellel sihiks liikuda rongi, bussi v koguni lennukiga ühest punktist teise. Jaamahoonesse sisenedes saab väga erineva taustaga inimestest täiesti ühesuguse ideega sootsium. Jaamahooned ongi ehitatud mitte kõikide maailma inimeste vajadusi rahuldama vaid just selle sootsiumi jaoks, kes igatseb-tahab-peab reisida. Ning nende jaoks, kes reisijatega kaasa liiguvad ja neid teenindavad – piletimüüjatest ja kaupmeestest parasiitide ning taskuvarasteni.

Virtsu (ja Saaremaalgi jätkunud) raudteed ei ole juba mitu aastakümmet. Alles on kohati silmapiirini astuv raudteetamm ning mõned uue sisu leidnud jaamahooned. Õigemini – sisu on leidnud jaamahooned.
Karusel kohapeal olles ei olnud sugugi keeruline ette kujutada tulevaid, lahkuvaid ja paikseks saavaid ideid ja neid ideid kandvaid inimesi. Ning omakorda neid, kellele meeldib selliste inimestega koos olla.

Vanadel fotodel sirutunud ja tänaseks võpsikule koha loovutanud rööbastee tagasitulek on tegelikult käkitegu. Mitte otseselt rauast tee ei ole see, mida mööda ideed ühest kohast teise jõuavad. Karusele ja sealt edasigi võib viia täiesti 'imaginary railway', mille materjal, reisijate hulk ja huvi sõltub väga palju tänastest jaamaülematest ja kujutlustee rööpaseadjatest.

Ühe regulaarliini Kultuurikatla ja Karuse vahel seaksid katlakütjad küll sisse niipea kui võimalik.

peeter eerik ots

kogutud elamused lennukitehases

2010-03-08T11:59:00.003+02:00

Eelmisel kevadel õnnestus hea sõbra seletuste saatel teha mõnus jalutuskäik sõbra kodulinnas Viljandis. Kuulsin kuidas selles mulle vägagi sümpaatses linnas on omavahel kohtunud nutikad algatused, omavalitsused ja ettevõtjad. Kõlas kui hea lugu. Seda võiks igas linnas ja külas kuulata.

Sõber, kes on päris hästi kursis Kultuurikatla ümber toimuvaga ning teadlikuna ka minu huvist nutika linnaruumiarenduse vastu, tahtis kindlasti näidata Viljandi oma potensiaalset kultuuri katelt ning nii sattusingi esmakordselt vanasse lennukitehasesse. Tallinna Kultuurikatla hoonemassiivi kõrval minivennana paistnud lennukitehase ruumid tundusid aga sellevõrra ja -tõttu inspireerivamad. Kauplesin sõbralt lubaduse kutsuda mind kindlasti vaatama esimest projekti, mille Ugala ja Lennukiteahase inimesed kokku panevad.

Möödunud sügisel tuligi kutse Lennukitehasesse, kus Teater Ugala ja mtü Kultuuritsehh olid valmis külmade kiuste vaatajate ette tooma lavastuse 'Kogujad'. Lavastajaks hea sõber ja kursusekaaslane Taago Tubin.
See ei olnud vaid vana lennukitehase õhk, mis sellest etendusest mulle elamuse tegi, sest vanade hoonete nutika uuskasutuse mõju suhtes mul juba mõningane residentsus tekkinud. Aga loomulikult ka need ruumid, hämarad võlvkäigud valgustatud teatrigalerii asemel – sõnaga ülirealistlik etendusõhustik.

Elamus oli see kõik kokku – teadmata eellugu, oli minu oletus selline: läks Lavastaja teatrijuhtide juurde jutuga selle tüki jaoks just sobivatest (esialgu siis ebasobivast) ruumidest. Ega küsinudki teatri Suurt Saali. Ning see tükk oli tehtud Lennukitehase jaoks, mida oli tunda nii näitlejatöödest kui helist-valgusest.

Sisust võiks rääkida pikemalt aga pigem mitte - seda võiks tõesti isegi uuesti näha ning julgen kindlasti soovitada. Traditsioonilist teatrit ei saa aga ka mitte põrandaalust shokki. See on hea teater, hea töö ja hea keskkond.

Siin ka viide:
http://www.ugala.ee/index.php/repertuaar/285-lotta-lotass-lkogujadr

samas ka viide Lennukitehasele endale. kui on veel võimalus siis ka selle lingi eest lisapunktid.
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14723

eerik

MTÜ Kultuurikatel kogunemine 2010

2010-03-03T13:05:00.004+02:00

Lähemal ajal saadan laiali kutse ja teate MTÜ Kultuurikatel üldkoosolekust, mis võiks toimuda hiljemalt aprilli esimesel täisnädalal.

Teemade ring, mida arutada ja otsustada, on lai aga üllatavalt positiivne - peale 3,5 aastast tegutsemist, ideede genereerimist ja testimist, on viimaks eluõigust saamas Kultuurikatla 'kool'. Nimelt sai alanud aasta esimestel kuudel Kultuurikatla 'koduhoonestu' Tallinnas, Põhja pst 27a, kolme tugeva keskuse - Arhitektuurikeskuse, Disainikeskuse ja Loomemajanduskeskuse rahastamiseks EAS-i kaudu olulise rahasüsti.

Võiks öelda, et päris lähedale, selgete ülesanneteni ning küsimusteni õppetöö sisule on jõudnud Kultuurikatla Loova Ettevõtluse Kooli, Loomemavaldkonna korraldajate praktikumi v lihtsalt loomemajanduse kompetentsikeskuse idee. Heal lapsel esialgu mitu nime.

Sõelale jäänud valikud ja kerkinud uued otsustuskohad ongi tarvis mtü-ga läbi arutada.
Küsimused on õppetoolide, aine- ja õppekavade sisust, kommunikatsioonini rahvusvaheliste partnerite ja praktiliste koostöövõrgustikega.

Mõtted ja koostöökohad Eesti erinevate ülikoolide ja Tallinna (ning ka mittetallinna) gümnaasiumi ning koolituskeskusega, mis igapäevaselt täienevad, tahaksin tutvumiseks liikmetele eelnevalt laiali saata.

Kellel endal mõtteid v soov Kultuurikatla Kooli ühel või teisel moel toetada (protsessiga liituda) – andke aga märku.

peeter eerik ots

eerik@ots.ee
mtü kultuurikatel

foorumid linnaruumi teemadel

2009-10-28T14:17:00.006+02:00

Eile ja täna Tallinnas esimesed Linnafoorumi üritustesarja ettevõtmised.
Foorum on pühendatud kahele peateemale:
Avaliku ruumi loomine Kultuurikatla-Linnavalitsuse-Linnahalli ümber ja ala sidumine linnaga. Linn mere ääres – Kultuurikilomeeter/ rannapromenaad.
http://www.arhitektuurikeskus.ee/linnafoorumid/
---------------

Kunagi nimetasime kogu vaatlusalast ala kultuuri( )katlaks. Ehk kohaks kus pidevalt oleks midagi teha, kuulda, proovida, vaadata - kus midagi toimuks. Sedavõrd, et podiseks lausa üle. Seal peaks olema rannaga seonduvaid tegevusi - kalaturg, paadisadamad, vesitaksod - mida iganes välja mõeldakse; etenduskohti, töötubasid, põllulappe, kohvikuid, galeriisid; toimuksid laadad ja mõttepargid ning tegutseks nutikad ettevõtted. Kogu ala oleks atraktiivne igasugusele ettevõtlikkusele.

Tänases käsitluses on Kultuurikatel taandunud pigem üheks hoonestuks ning julgemates mõtetes üheks kinnistuks. Aga õnneks on juba märgata ka suundumust uuesti laiemalt mõelda. Eks ta ole - mitme põlvkonna vältel idealiseeritud analüüsivõime üksi ei suuda meid tänapäevases 'kaoses' eriti kaugele aidata. Aga paljudel tuleb see tee lihtsalt läbi käia, et uuesti laiematele piltidele mõelda.

Eile ütles Peeter Jalakas Linnafoorumil, et turisti jaoks võiks see ala olla nt 'muhe'. Kasvõi muhe - sobib suurepäraselt üheks kultuurikatla kvaliteediks. Peaasi, et oleks mingi suurem Idee (mentaalne ruum) kogu sellest alast, mille järgi määratleda sotsiaalne ruum, et seejärel asuda füüsilise ruumi kallale.

peeter eerik ots
(täna Linnafoorumil kahjuks osaleda ei saa)

Täpsustuseks, et antud juhul tegemist Tallinnaga. Aga igaüks, kes tahab mõnda teist piirkonda mõtestatult vaadelda - palun väga. Pea igas kohas on oma 'linna- või külahall', ilmselgelt on olemas administratiivüksus ning päris kindlasti on olemas kultuur.

seisukoht

2009-10-07T13:47:00.007+02:00

Täna, õigemini küll eile, hakkas levima üks ajakirjanduslik materjal, mille toon oli võrdlemisi Kultuurikatelt ja sihtasutust Kultuuripealinn 2011 vastandav. Kuivõrd artiklis oli kasutatud ka minu sõnu, õnnestus täna kuulda väga erinevaid arvamusi teema kohta. Ning arvamusi minu arvamuse kohta. Arvamused on toredad. Kultuurikatel ise on ideede kogum ning süntees erinevatest arvamustest, kogemustest, unistustest ja oskustest.

Kõige huvitava juures oli aga ka ebameeldivat vastukaja, mis pidas mind kuidagi poliitiliselt ebakorrektseks ning vihjas Kultuurikatla idee teostumise (rahastamise) seostele Kultuurikatla idee muutumisega 'korrektsemaks'. Siinkohal selgitus: Kultuurikatel ei pruugi kunagi saada (kultuuri)poliitililselt korrektseks. Sestap ei ole mõtet ähvardada ega muidu mõjutada. Vihjena niipalju, et küll saab meelsuse muutus toimuda vastupidi.

Sõnaga: seisan Tallinna avatud linnaruumi arendamise ja kultuurikatla idee eest ega kavatse oma õigust isiklikule seisukohale kuidagi õigustada. Kui see ei sobi kellegi vaadetega - mis mina saan sinna parata.

peeter eerik

elustamisjutud

2009-09-28T16:30:00.002+02:00

Viimasest postitusest pool aastat. Võtan lühidalt kokku, mis selle aja sisse mahtunud Kultuurikatlaga seonduvalt.

Teatavasti õnnestus Kultuurikatlal saada pisut toetust nende tegevuste jaoks, mis aastaid juba ootasid, ehk peamiselt projekteerimistööd, asbestikoristus ning ka Katla ümbruse arendamise suhtes on tekkinud tõelised rahalised argumendid.

Täna on Kultuurikatla füüsiline keskkond avatud paraku üksnes ehitusrahvale ning mõnda aega see nii ka püsib. Ei õnnestunud aastaid hellitatud lootus, et Kultuurikatel on nii nutikas koht, et lammutamine ei seiska elu terves Katlas. Aga nagu innovatsioonijutlustajad tahavad selgitada, siis millegi uuega alustamiseks tuleb vanaga lõpp teha. Ma ei ole küll päris nõus, et inimene peaks endaga midagi lõplikku ette võtma, et millegi uue kallale asuda.

Sõnaga - Katla sisemus on hetkel tundmatuseni muutunud. Endine absurdsuseni keeruline ruumirägastik on asendunud lõpmatuna näiva avarusega. Kindlasti see nii ei jää, sest nagu teada on piirideta vabadus inimese jaoks ikkagi segadus. Loovusele loodud ruumil on kindlasti varjualuseid, nurgatagaseid aga ka ühist avarust. Eks Katla tulevaste asukate nutikusest sõltub suuresti kuidas puhastatud ja korrastatud ruum taastada selliselt, et see loovaid tegijaid ja mõtteid ligi tõmbab. Teatavasti toimivad tõmbekeskused aeg-ruumi ning sotsiaalsete ja moraalsete väärtuste ühistöös. Üksi ei suuda ükski neist teguritest atraktiivseks keskkonnaks kujuneda. Kindlasti kehtib see füüsilise ruumi kohta - ükskõik, milliseks võid ettekujutustes üritada puhta vormiga keskkonda kujundada - tulemuse määrab ikkagi sobiv lisanduv sisu. Ja kahjuks ka vastupidi - sobimatu sisu võib väga hea keskkonna väga edukalt ära nullida.

Üritame praeguse avaruse erinevatel infokandjatel kindlasti säilitada ning arutusel on võimalus ühel hetkel soovijatele seda totaalset muutumist ka laivis näidata.

Kõik, kes Kultuurikatla ümber valitsevast vaikusest vahepeal tujutuks muutunud - ärge muretsege, ei õnnestu siin linnakeses kahjuks küll head algatused eriti lihtsalt aga õnneks mitte ka kõik lollused.

ilusat kevadet!

peeter eerik

Sel pühapäeval pisut teisiti

2009-04-01T23:07:00.002+02:00

Pinhole'i Spektaakel

Pühapäeval, 5. aprillil kell 13:00 kuni 16:00 Kultuurikatlas, Põhja pst. 27a
Tallinnas

Õpi Camera Obscura traditsioonilist tehnikat, analoog-foto ilmutamist ja
trükkimist, optikast ja fotograafilist kompositsiooni elava modelli näitel.

Kursus toimub inglise keeles Soome kunstniku Jaana Maijala juhendamisel.
Õpilased õpivad karbist ja lihtsatest materjalidest meisterdama pinhole
kaamera (Camera Obscura).

Kursuse vältel kasutatakse omatehtud kaamerat modelli pildistamiseks. Samuti
õpitakse nende tundide jooksul oma filme ilmutama ja fotosid trükkima.

Too kaasa ükskõik milliste mõõtmetega karp ning meie varustame Sind kõikide
muude materjalidega, kaasa arvatud fotopaber ja kemikaalid. Kõik on
teretulnud.

Sel nädalal on eriline hind 100 krooni, et katta fotomaterjalide maksumus ja
modelli tasu.

Eelregistreerimiseks või küsimustega palun inglise keeles pöörduda Ernest'i
poole aadressil ernesttruely@yahoo.com

ja inglise keeles:
Pinhole Spectacle

Sunday April 5 13:00-16:00 at Kultuutikatel Pohja pst 27a Tallinn

Learn the traditional technique of camera obscura, analog photo developing and
printing, about optics and photgraphic compostion of the live model.

This course will be instructed in English by Finnish artist Jaana Maijala.
Students will learn to make a pinhole camera (camera obscura) from a box and
simple materials.

In the course students will use their pinhole camera to photograph a live
model. Students will learn to develop and print their photographs during class
time.

You bring a box of any proportions and we will supply the rest of the
materials including photo paper and chemicals. Everyone is welcome.

Special price this week 100 krooni to cover cost of photo materials and model
fee.
To preregister or with any questions write to Ernest:
ernesttruely@yahoo.com

3 Sunday Drawing Salon

2009-03-12T14:17:00.002+02:00

Sunday Drawing Salon
March 15 13:00 to 16:00
Töötuba in Kultuurikatel. Second Floor

This Sunday the course will be taught in English by Instructor Ernest Truely. The model, Mai Soot, will assume poses from classical dance. The focus of the course will be "systems of measurement in drawing."

Cost for each three hour session is 80 eek or 30 eek for pensioners. You may pay when you come to Kultuurikatel this Sunday.

Sunday Drawing Salon meets every Sunday through May. Each week we have a different instructor and live, nude model. The focus of each session is based on the concept of the instructor.
Everyone of all abilities are welcome to attend. We provide easels, drawing boards and some paper. You bring your own drawing materials. You may contact Ernest with any questions at ernesttruely@yahoo.com.

märtsisoovitused

2009-03-09T15:57:00.003+02:00

Tuli meelde meelde tuletada, et homme ja kolmapäeval (so 10. ja 11.märtsil) mängitakse Katla F-jees Polygonteatri "Hapnikku" seniks viimaseid kordi.

------------

Viimati loetud Vikerkaares (1-2/2009) kirjutavad ja määratlevad head inimesed Kultuuri. Kolmest autorist on Tõnu Viik ja tema "kolm teesi kultuurivormide loomuse kohta" kuidagi kõige päevakohasem.

Täna kui Eesti Koostöö Kogu alustas suurteose "Eesti Inimarengu Aruanne 2008" turustamist härdameelsele tarbijaskonnale, tuli koheselt meelde ka Tiit Kärneri kirjutis sotsiaalteaduste uuest paradigmast veebruari Akadeemias. See T.Kärneri artikkel, nagu palju muudki, mis "Darwin 200" raames just "kultuuriväljaannetes" avaldati, on hea selge lugemine ning loodetavasti mitte viimaseks jääv mõttekevade kuulutaja üldises ostukorvimõtlemises.

------------
Täna õhtuks üks soovitus: võimalik nutikas arutelu Ganutis. Maarin Ektermann ja Märt-Matis Lill seekord Laur Kaunissaare eestvedamisel suid puhastamas tantsuteemadel.

Sunday Drawing Salon

2009-03-06T16:11:00.003+02:00

Ernest kirjutas väikese ülevaate, mis pühapäeviti Katla 2.korruse Töötoas tema eestvedamisel toimumas.
Sel pühapäeval on modell Soomest.

Ernest lubas, et ka minusugustele jagub aega, tegemist ja vastuseid, mis sest, et mul väga suurt teadmist sellest pole, missugune pintsel või pliiats valida või millest üldse alustada.

ee

Sunday Drawing Salon
Sunday March 8, 13:00-16:00

This week will feature instructor Margus Tiitsma (also Known as Sorge). Renown Estonian performance artist and painter will instruct on conceptual and technical approaches to drawing from two nude models.

Drawing Salon meets every Sunday from March through May at Kultuurikatel. Each week there is a nude model and a different instructor teaching technical and conceptual approaches to drawing the human figure.
80.00 eek
30.00eek for pnsioners
We have drawing boards, easels and some paper. You must bring your own drawing materials.
To pre register contact Ernest Truely ernesttruely@yahoo.com

NYC meets TLL

2009-02-09T14:40:00.004+02:00

21.veebruaril F-jees hiljuti NYCist tagasi Eestisse kolinud Poder plaatide ja Jane piltidega. Pilt jooskeb seinale nii NYCist kui Tallinnast.

Poderi juhendamisel said mõnedki inimesed mõni nädal tagasi esmakordselt ise kogeda, mis põnevus see on, et täiskasvanud inimesed põrnitsevad tundide kaupa arvutisse, klapid viltu peas (kattes vaid ühe kõrva), vahetavad plaate, nokivad korduvas rütmis kogu kehaga kaasa ega lase ennast häirida, kas ümbritsevas ruumis üritab rütmi tabada veel 4 või 4000 inimest.
Plaan on plaadikeerutamise õpitubadega mingis vabas vormis jätkata edaspidigi. Ilmselt kolmapäeviti.

KultuuriKatel on vajadus, soov, aga mitte unelm

2008-12-16T15:14:00.003+02:00

Siin Andres Lõo tänases Postimehes "kivistumatu kultuurisaar" pealkirja all ilmunud arvamuse täistekst.

Tallinn valmistub saama Euroopa kultuuripealinnaks 2011. Ettevalmistused käivad. Asutatud on sihtasutus, mis peab järgmise aasta aprilliks koostama kultuuriaasta eeskava.

Üheks SA Kultuuripealinn 2011 partneriks on ka KultuuriKatel ning Katla partneriks omakorda Tal-linna linnavalitsus. See on seesama linnavalitsus, eesotsas linnapea Edgar Savisaarega, mis on kodanike ette asetanud netihääletuse valiku: kas Linnateater või KultuuriKatel?

Nii Linnateater kui KultuuriKatel on distantseerinud end selliselt hääletuselt, sest hääletus on mõlemale kultuuriasutusele seatud vägivaldsena ning kultuuriinimesi polariseerivana. Samal ajal, kui abilinnapea Kaia Jäppinen väidab endiselt, et hääletus ei vastanda kultuuriasutusi ebasündsal moel, siis hääletust laites mõjub kultuuriminister Laine Jänese hoopis kahepalgelisena. Kas see-sama kultuuriminister, kes kõigest hingest võitles 2009. aastal kehtima hakkava 18 protsendise käibemaksu poolt erakapitali põhistele kultuuriüritustele, on nüüd õiglameelne kultuurihaldjas ja väetite käendaja? Ei usu. 18-protsendiline käibemaks omaalgatuslikele kultuuriüritustele vähendab oluliselt legaalse, ütleme “kvaliteedimärgilise”, kultuuri arengut Eestis.

Mõni aasta tagasi läksid meie loomeliitude juhid kultuuriministeeriumi aru pärima, miks kultuuri toe-tust riigi aastaeelarves 3-le protsendile on vähendatud? Tagasi tuldi tühjade käte ja kõlava lubadusega, et tuleb meie oma loomemajandus.

Pole alust arvata, et kultuuriministeeriumis ei ole loomemajanduse teemal pädevaid inimesi. On. Need inimesed ja suurepärane Kultuuripealinna 2011 meeskond on teiste seas KultuuriKatlaga pidevas suhtluses püsinud ning hoolimata linnavalitsuse varasematest, korduvatest, ent mitte täieliku kattega lubadustest rahalist starditoetust anda, on täna ikka veel võimalik Katla idee ellu viia loometööstusliku mudelina. Sellesama loomemajanduse mudelina, mida loomeliitude juhtidele lubati, ent mida seni veel sündinud pole.

KultuuriKatel on veel päriselt sündimata multifunktsionaalne kultuuriloome keskkond - loomeük-sustest moodustuv kärg - mis ei keskendu tulevikus mitte ainult kontsertide ja teatrietenduste näi-tamisele, näituste korraldamisele jne, vaid pakub ka soodsaid tingimusi ja loominguliste valdkon-dade siseseid võrgustikke. Praegustes tingimustes on seal võimalik korraldada üritusi suures saalis - seega suuremahulisi üritusi - ning väiksemaid, saali esises ruumis. Lisaks paar ruumi teisel korrusel ning bürooruumid neljandal ja viiendal korrusel. Kuid hoonestu on ju tegelikult määratult palju suurem ning vajaduste tekkimisel ning elementaarse remondi läbides, lisandub jõuline maht, kus saab tegutseda nii filmiproduktsiooni firma, trükikoda, kui graafik paari kamraadiga. Katla ees-märk on tulevikus enda majandamisega ise hakkama saada, ehk olla rippumatu linna ja riiklikest toetustest.

Kui loomemajandus, siis majandamist soodustavad tingimused. Need peavad olema tingimused erakapitalis huvi äratamiseks, maksusoodustused alustavatele loomingulistele ettevõtjatele, tingi-mused loometööle ning võimalikult laialdasele kultuuri arengule, sealhulgas kultuuriteadlikkuse tõstmisele ja kultuurihariduslikule hüppele Eesti koolides. Selliseid tingimusi vajab nii KultuuriKatel, Linnateater, Eesti Laul, Rabarock, Nargen Opera, kui kultuurikeskused Eesti väikelinnades.

On arvatud, et meil pole üldse mingit kultuuripoliitikat ja kultuuriministeeriumi vaja, sest kultuur on tegelikult juhitamatu. Sellega tuleb nõustuda, aga meie põhiseaduses on rasvaselt kirjas, et oleme kultuurriik ja seetõttu tuleb omakultuuri mingil moel siiski toetada. Toetada tuleb aga kultuurima-janduslikult, mitte kultuuripoliitiliselt. Viimane on meil ju pigem üks paras farss.

Katlal on tõesti suurepärane asupaik ja tema järele on tõepoolest vajadus olemas. See, et Katlas toimub tegevus juba praegustes tinglikes tingimustes, hoolimata kütte puudumisest talveperioodil, on võimalik vaid inimeste endi huvi tõttu. Ja seda huvi jätkub küllaga. Hoolimata linnavalitsuse äpardliku netihääletuse laastavast mõjust kultuurisõdurite moraalile, on KultuuriKatel toonud end nähtavale ning näitab sealjuures ka eduseisu. See on tähendusrikas. Kuna inimesed otsustavad Katla poolt ja kui seekord linn tõesti paneb õla alla, tekib Tallinna võimas kultuurisaar ning Tallinna sadamapiirkond saab endale särava krooni.

Madalam käibemaksumäär on olnud eesti kultuuripoliitika üks väheseid hoobe uuendusliku, tärkava, mitte institutsionaalse kultuuri toetamiseks. Selle kaotamine on märk euroopaliku kultuuri-pooliitika ning kultuurilise mitmekesisuse eesmärkidest eemaldumisest, samuti ei kõla see kokku loomemajanduse edendamise poliitikaga. Meile on see aga eelkõige signaal selle kohta, et riik ei hooli ega toeta järelkasvu kultuurimaastikul, sest kogu ressurss on suunatud säilitamisele.

Ajakirjanduse vahel on päritud, mis on KultuuriKatel? Linnahalli kõrvale, Tallinna panoraamis sir-guva kostnaga endisesse Tallinna elektrijaama on kultuurielu tekkinud tungivast vajadusest, mis jätkuvalt vastab ka muutuvatele kaasaegse kultuuritegijia vajadustele. KultuuriKatel välistab kivis-tumise institutsiooniks või organisatsiooniks, mis sajandeid ühel eelarvereal pikutab. Katel on või-malus, mida alustavatele uute ideedega kultuurset väljendust otsivatele noortele Eesti Vabariigis varem pakutud ei ole. Kasutagem seda võimalust.

Andres Lõo
09.12.08
Tallinn
MTÜ KultuuriKatel juhatuse liige

Kultuuriteater JA Linnakatel

2008-11-17T12:52:00.005+02:00

Minu meelest väärib Tallinn ka Kalaturgu, Mõtteparke, zerogravity spordihalli, lendavaid katuseid, meretaksosid ja eriti hulgaliselt nutikaid inimesi. Rääkimata olemasolevatest kultuuriasutustest ja -ettevõtmistest.

Kultuurikatel arendab ideed kuidas muuta ühist linnaruumi sõbralikumaks, inspireerivamaks ja nutikamaks ning ühe variandina on siis taoliste loovate ruumide tekitamine, mida praegu Põhja puiesteel Tallinnas arendame.

Kultuurikatla Loomenõukogu ja aktiivi töös on Kultuurikatla arendamise nimel koostööd teinud kõik loomeliidud, ülikoolid, akadeemiad, erinevad loovrühmitused ja etenduskunstide esindajad jpt. Kui Katla kontspetsioon üleüldse millegi vastu on siis on see tühi, ebamugav, hirmutav ja sihitu linnaruum. Kultuurikatel soosib ette võtmist, ette vaatamist, unistamist, leiutamist, fantaseerimist, hüpoteeside püstitamist ning nende ideede teostamist. Omalt poolt pakub Katel selleks erinevaid võimalusi Katla ruumides, hoovides jm või toetust ükskõik kus üle maailma.

Nagu paljude teiste tõeliste tegijatega, on Katlal suurepärane teineteisemõismine ja koostöö ka Tallinna Linnateatriga. Oleme erinevate inimestega arutanud ühiselt tulevikuplaane ja mõtisklenud murede üle.
Ausalt öeldes ega ei oska öeldagi kui suur oli Linnateatri roll Kultuurikatla tekkimisel. Võis just Linnateatri mõni lavastus või roll olla selleks tõukeks, mis mitmed inimesed Kultuurikatla kontseptsiooni arendama suunas ja unustatud tööstuskeskkonnas ikka jälle uut energiat unistuste nimel tegutsemiseks andis.

Kultuurikatla ühe eestvedajana oleks kummaline kui ma ei seisaks Katla huvide eest või ise Katlalikku loovama linnaruumi ideesse ei usuks. See on idee, mille kohaselt tuleb leida parimad võimalused inimestele nende põhivõime ja -eelduse - loovuse rakendamiseks. Et igaüks meist saaks kasutada oma õigust saada targemaks ja nutikamaks. Nii nutikaks, et me ei peaks valima ühe või teise organisatsiooni vahel ning vastu, vaid pigem arutleks, millised võimalused oleks nii üks kui teine valmis saada ning järgmised algatused ette võtta.

peeter eerik ots
kultuurikatel

Otsustav ruumilahenduse nädalavahetus

2008-06-10T14:12:00.002+03:00

Kultuurikatla ruumide workshop 13-14 juuni Põhja pst 27a

Endisest soojuselektrijaama kompleksist on saamas kultuurikatel. Ruumi läbiproovimiseks toimub avatud workshop!

Seekord ei ole rõhk loomemajandusel ega kasutaja kaardistamisel, vaid ruumil endal. Kultuurikatlast võib saada elav sündmuspaik, aga sellest võib vabalt kujuneda ka üks igav asutus, kus mingid inimesed teevad midagi. Praegu on võimalus asjade käiku sekkuda. Hetkel on katlas koos tohutu ruumiline potentsiaal ja lihtsad argimured (pime, külm, auku võib ka kukkuda). Kuidas seda asja nutikalt suunata ja kuhupoole?

Kultuurikatla ruumide workshopil tegeletakse eestleitud ruumiolukordade edasiarendamisega. Põnev ruum ootab leidlikku kasutusele võtmist. Ruumist mõtlemine pole ainult arhitektide privileeg – osa võtma oodatakse kunstnikke, teatri- ja muusikainimesi, arhitekte, insenere, disainereid, üliõpilasi, luuletajaid jne.

Kas õige kasutus leiab ikka oma õige ruumi? Kuidas avada katel linnale? Millised oleks alternatiivsed strateegiad ruumi arendamisel? Katla projekt kui „avatud teos“? Kuidas sinna üldse kohale saab?

Workshopi tulemusena võiks tekkida ruumiliste muudatuste ja kombinatsioonide avatud andmebaas.

Töö toimub neljas grupis, kolmel temaatilisel grupil on vedajad: kunstnik, arhitekt ja katla esindaja.

1 AVATUD KATEL katla nähtavus

Jüri Ojaver, Indrek Peil, Maria Hansar logistilised küsimused

ruumi imagoloogia

katel kui avalik ruum

vabadus, avatus, isekujunev ruum

häkkerite arhitektuur, open source

2 LEITUD KATEL

Andres Lõo, Hannes Praks, Taavo Tiko alias Jimmy esteetiline ekspertiis

väärtuste kaardistamine

õiged kasutused õigetele ruumidele

leitud ruumiolukordade edasiarendamine

3 KATLA MÄNGURUUM

Katrin Essenson, Kalle Komissarov, Peeter-Erik Ots isekujunev ruum

ruumilised seosed, liikumine

vabadus ja kontroll

abstraktne ruumiline reeglistik

arhitekt – diktaator, kuraator või ruumi legaliseerija

4 vaba(d) teema(d)

Palume osalemissoovist ja grupi eelistusest teada anda aadressil mhansar@gmail.com

Samuti palume registreerimisel märkida oma eriala või tegevusvaldkond.

Info ja lähtematerjalid eelnevaks tutvumiseks väljas aadressil http://www.starfild.pri.ee/workshop/

Kava vt järgmine lk.

KAVA

13. juuni, reede

14.00 registreerimine, gruppide moodustamine

14.20-16.00 ettekanded:

ülevaade katla senisest tegevusest, hetkeseisust ja sihtidest (erinevad vaatenurgad)

projektide tutvustused:

-- Veronika Valk (esmane programm),

-- Katrin Koov, Siiri Vallner (TTA kaastöö),

-- Doris Orasi, Anna Šimko (EKA magistritööd)

16.00-19.00 töö gruppides, sh ekskursioonid kompleksi sees, vahel, kohal, ümber

19.00 välkpresentatsioonid ja olemine

14. juuni, laupäev

10.00 ettekanded: kultuurikatla analoogidest mujal Euroopas

-- Thuur Caris (Groningen)

-- Rolf Kellner, Arne Lösekann (Hamburg)

11.00-14.00 töö gruppides, küsimused, diskussioon (jooksvad välkpresentatsioonid)

14.00-15.00 lõuna

15.00-17.00 tööde lõpetamine ja vormistamine

17.00-19.00 presentatsioonid

19.00 Eesti meeste laulud. Nargen Opera / Von Krahl

lõpupidu.

Kavas võib tulla veel väikseid täpsustusi.

PS. Palume osalejatel kaasa võtta üks tööriist või instrument, mida ta valdab. Seda võib vaja minna improvisatsioonilises töös.

Kohtumiseni!

numbrid ja laulud Katlas

2008-06-10T13:11:00.000+03:00

Reede ja 13 ning miinus 7

Meeste Laulud Kultuurikatlas

2008-05-16T13:12:00.002+03:00

Mai keskpaigast on Kultuurikatla Suur Hoone suuremas osas hõivanud Nargen Opera ja Von Krahli Teatri ühistöö "Eesti Meeste Laulud" ettevalmistustööd. Juuni algusest pea jaanipäevani etendused. Tutvustus allpool.

Juuni algusest loodame avada igapäevaselt Katlahoovi koos Sotsiaalstaabiga, kus suve jooksul non-stop kino, vabalava ja kontserdid, terrassipuhvet ja muud.

Katla poolt soovin Meeste Laulude tegijatele südamest edu! Ning avaldan siiraimat tunnustust nende ruuminägemusele, sest Jalakas-Kaljuste ja Von Krahli tehnikatiim Enar Tarmo juhtimisel on lõpuks ometi need, kes Katla omapärase ja võimalusterohke Suure Saali ka mitmetasapinnaliselt ära kasutavad. Sedavõrd ulatuslikult ja osavalt ei ole Suurt Saali tema erinevate tasapindade, rõdude ja kõrgusesse ulatuvate võimalustega veel täidetud kui nüüd Meeste Laulude puhul.

Eesti meeste laulud

Von Krahli Teatri ja Nargen Opera koostöös jõuab lavale kolmas osa Veljo Tormise - triloogiast: „Meestelaulud“.

Kui eelmised lood („Eesti ballaadid“ ja „Eesti naiste laulud“) olid pigem alahoidlike ja paigatruude naiste poolt hoitud ja esitatud, siis meestelt on

oodata vaatemängu ja tralli.

On ju mehed on aegade jooksul rohkem ringi rännanud, meremeeste ja sõjasulastena kõigis maailma pimedates ja

heledates paikades elamusi kogunud; lood, mis kaugetelt randadelt kaasa toodud pajatavad sootuks

teistsugustest teemadest sootuks uuel viisil.

Meeste laulud on humoristlikud, pilkavad, kohati ebatsensuursedki ning

lavastus võimendab neid sõnu kõigega, millega mees kosja-, mere- või kõrtsiteel kokku puutus – kõrguse ja sügavuse, õli ja tule, jõu ja hooga.

„Meestelaulude“ tsüklist kantakse ette kõik 10 laulu. Lisaks kantakse ette Veljo Tormise „Raua needmine“ ja kaks runolaulu.

Lavale astub 20 vägevamat eesti meest, teiste hulgas Mati Turi, Rainer Vilu,

Von Krahli Teatri meeskond – Erki Laur, Taavi Eelmaa, Mart Koldits ja

Juhan Ulfsak, ning Nargen Opera Koor.

„Meestelaulud“ esietendub 7.juunil 2008.aaastal Kultuurikatlas Tallinnas.

Lavastuse muusikaline juht on Tõnu Kaljuste ning lavastaja Peeter Jalakas.

Lavastuse tehniline juht on Enar Tarmo ning kostüümid valmivad

Eesti Politsei poolt annetatud vanadest, mahakantud rõivastest, millele

Reet Aus annab läbi disaini uue elu. Pürotehniliste efektide eest hoolitseb

Soome firma Blast Wave.

2008-05-16T13:09:00.000+03:00

Homme 2008.a esimene Mõttepark

2008-01-23T13:55:00.000+02:00

Homme, so 24.01 alustame selle aasta Mõtteparkide sarja. Esimese pargi kohta info siis veelkord allpool.
Nädala lõpuni on võimalik nautida Cecile Babiole valgus- ja heliinstallatsiooni "Shining Field".

Sel neljapäeval, 24. jaanuaril kell 11, täpselt kuu aega
enne vabariigi aastapäeva algust, toimub Kultuurikatlas
(Põhja pst 27A) järjekordne mõttepark, millel arutletakse
kaasaegse kunsti rahastamise ja selle
tulevikuperspektiivide üle.

Vaadeldakse kunsti rahastamist laiemalt kultuuripoliitika
raamistikus, kaalutakse riigi ja erasektori poolseid
kunsti rahastamise viise, motiive ja sellega seotud
probleeme.

Mõttepark uurib olemasolevaid kunsti rahastamisviise ja
seadusandlust, kunstiga seotud riiklike institutsioonide,
suurettevõtjate, metseenide ja kunstikogujate huve ning
nägemusi. Ja mõtestab kaasaegsesse kunsti
toetamise/investeerimise tähendusi.

Kuidas on kunstipoliitika ja rahastamine korraldatud
mujal maailmas? Kuidas on sellega seotud
kultuuripoliitikauuringud? Millised tingimused ja
missugune keskkond on Eestis erasektorile kunsti
toetamiseks loodud? Mõttepargil kõnelejad esindavad
teoreetilisi ja praktilisi nägemusi, kunsti rahastamisest
ja kunstipoliitikast. Esinejad: Anu Kivilo, Piret
Lindpere, Karlo Funk, Armin Kõomägi, Mari Kartau, Kaja
Kaasik.

Seminarile eelneb Tallinna loomemajanduse visiooni
uuringu tutvustus (kell 10-11), mille viivad läbi Katri
Ristal, Veiko Jürisson ja Külliki Taffel.

Mõtteparki korraldavad Margaret Tali ja Maarin Ektermann
koostöös Kultuurikatla ja Tallinna loomemajanduse
visiooniprojekti komisjoniga.

Katel Groningeni ja Tallinna ühispingutuseks

2008-01-15T14:04:00.000+02:00

Tõstan siia Tallinna ametliku pressiteate Tallinna ja Groningeni linnapeade kohtumisest. Lakooniline teade kannab endas aga vähemalt üht olulist sõnumit - nimelt leppisid kaks linna kokku koostöös Kultuurikatla feasibilty study käivitamiseks ja läbiviimiseks.
http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=18225

Feasibility study oleks kõige üldisemalt aluseks Kultuurikatla kasutusele võtmisel. Otsesemalt on FS aluseks projektide koostamisel, renoveerimistööde planeerimisel, tegevusplaani koostamisel ja loomulikult Katla täitmiseks asukatega.

Lähemal ajal tahame laiali saata küsimustiku, millega soovime FS-i saada värsked andmed reaalselt huvist Kultuurikatlas tegutsemise vastu. Tahame saada võimalikult täpset pilti sellest, kellel ja kui palju on üldse huvi tulle Kultuurikatlasse asukaks, mis on rendisummade vahemikud erinevates valdkondades ning milleks peaks Katel omakorda valmis olema.

Praegu üritame koostada adressaatide listi võimalikult paljude teoreetiliste (ja reaalsete) huviliste tabamiseks. Olgu öeldud, et Katla-asuka tegevusvaldkond ei ole mitte kuidagi piiratud. Loovus ei ole kellegi monopol ning loodetavasti saame vastuseid, ettepanekuid, kommentaare ja ideid väga erinevatest valdkondadest.

Küsitlusvormi paneme üles ka siia blogisse ja kodulehele.

Kui juba mõni mõte v asjalik küsimus:
eerik@ots.ee

jaanuar Kultuurikatlas

2008-01-14T20:00:00.000+02:00

http://www.youtube.com/watch?v=LQmxUtmM3s4

ETV Kultuuriteadetes teatab selle nädala jooksul Cecile Babiole valgusinstallatsioonist ja mõtteparkidest selline teade. Kujundina kasutame sama motiivi august seinas 6ndal korrusel. Sealt võib näha kõike, mida soovid. Näiteks merd ja tulevikus tuulegeneraatorite kandjana tegutsevat korstent. Või vaadata lahkuvat valget laeva.
24.01 Mõttepark algab Tallinna loomemajanduse visiooni kontseptsiooni tutvustamisega kell 10.00. Meeldetuletuseks: Tallinna Linnavalitsuse tellimusel koostab Tallinna Ülikool koostöös Eesti Tuleviku-uuringute Instituudiga Tallinna loomemajanduse arendamiseks visiooni, mille baasil oleks võimalik jätkata konkreetsete strateegiate väljatöötamisega. Tutvustavad Veiko Jyrisson, Kylliki Tafel ja Katri Ristal. Suurepärane võimalus kuulata, arutada ja täiendada.

Uued Mõttepargid jm jaanuaris 2008 Kultuurikatlas.

2007-12-25T17:21:00.000+02:00

Lühidalt rahulikul ajal järgmise aasta tegemistest Kultuurikatlas.

* Jaanuari esimestel päevadel tulevad Tallinnasse külla sõbrad põhja-Hollandi suurimast linnast Groningenist. Teemadeks Groningeni linnapea, hr Jaques Wallage kohtumine Tallinna linnapeaga, arengud COAR (City On A Roof) projektis ning Tallinna ranna-ala tulevikuvisioonid, ühine osalemine toetusprogrammidest jpm.

* Järgmise sündmusena tulebki juba Groningeni linna delegatsioon aga täpsema kohtumise aja lepime veel eraldi kokku.

* Jaanuari kolmandal nädalal loodame äsja Indiast naasnud Tamur Tohveri eestvedamisel vaadata-kuulata huvitavaid etteasteid külalistelt Karjalast.

* Seejärel läheb Katla suurde saali üles Cecile Babiole’i valgusinstallatsioon. Selle installatsiooni avamisega algab ka Tallinna Valgusfestival Katla jaoks.

* Sügisene üritustesari Vertikaal saab järje oma Mõtteparkidele. Jaanuari viimastel nädalatel korraldab Kultuurikatel koostöös Margaret Tali ja Maarin Ektermanniga Mõttepargi üldnimetusega „Kunsti rahastamine”.

Teemaga haakuvalt loodame Mõttepargil kuulda Tallinna loomemajanduse visiooni koostamise töögrupi (Katri Ristal, Külliki Tafel, Veiko Jürisson, Erik Terk) ettekandes vahekokkuvõttet loomemajanduse visiooni valmimisest.

Mõttepargi esimest osa kirjeldas Maarin vabas ja mitte lõplikus vormis järgmiselt: „Kunsti rahastamine" Mõttepark ...01.07 Kultuurikatlas

Mõttepark keskendub kaasaegse kunsti rahastamisele ja mõningatele tulevikuperspektiividele.

Vaadeldakse kunsti rahastamist laiemalt kultuuripoliitika raamistikus, kaalutakse riigi ja erasektori poolseid kunsti rahastamise viise, motiive ja sellega seotud probleeme. Mõttepark uurib olemasolevate kunsti rahastamisviise, seadusandlust, kunstiga seotud riiklikke institutsioone, suurettevõtjate ja kunstikogujate huve ja nägemusi kaasaegsesse kunsti investeerimise tähendusest.

Kuidas on kunstipoliitika ja rahastamine korraldatud mujal maailmas? Kuidas on sellega seotud kultuuripoliitikauuringud? Millisted tingimused on Eestis loodud kunsti toetamiseks erasektorile? Mõttepargil kõnelejad esindavad teoreetilisi ja praktilisi nägemusi, kunsti rahastamisest ja poliitikast.

* Veel jaanuari lõpus loodame kokku kutsuda Kultuurikatla Loomenõukogu. Ilmselt Loomenõukogu pisut laiendatud koosseisu, et võtta-jagada ülesanded uueks aastaks, arutada olukorda suhetes Tallinna linna ning loomerahva vahel ning kaasajastada seisukohti Kultuurikatla arengu suhtes jne. Täpsema aja ja sisu teatame täpsemalt jaanuari alguses.

2007-12-21T16:46:00.000+02:00

Eile toimus Katlas tore üritus, kus sai jälgida akrobaate Suure saali lae all, teha ise kohvi ja shokolaadi ning täiesti niisama olla. Kohal oli üle 300 kuuse, rääkimata inimestest. Sadakond kuuske on aga Katlas praegugi alles. Väga ilusad. Rohelised. Umbes 1-2meetrised. Kui on tahtmist siis homme, so laupäeval võib Katlast läbi astuda ja endale kuuse koju või tööle kaasa võtta. Aga pärast tooge tagasi, nendele on ka pisut väsinutena loovat rakendust!

Siin pildil on ka kuusk aga see puu kasvab praegugi keset Eestit ühes kohas.

2007-12-13T16:38:00.000+02:00

Mõned pildid ka tudengite tööde hindamisest ja muidu arutlevast õhkkonnast Katlas.
Tööde autoritele - tudengitele ja Katrinile teadmiseks, et päris suurt huvi äratasid teie tööd!

2007-12-12T13:57:00.000+02:00

Täna hommikul riputasid EKA II ja V kursuse arhitektuuritudengid Kultuurikatla väiksesse saali hindamiseks üles Katrin Koovi juhendamisel tehtud tööd Tallinna ranna-ala võimalustest maastikuvaatelises võtmes. Katrin, hindajad ja tudengid nimetavad lähteülesannet kindlasti pisut teiste sõnadega.
Väga huvitavaid lahendusi, nägemusi ja utoopiaid. Hea uudis ongi see, et tööd jäävad üles tänaseks ja homseks. Kindlasti soovitan vaatama minna.

Kultuurikatel blogimaailmas

2007-12-11T03:40:00.000+02:00

Küsimusi ja vastuseid on palju. Kultuurikatlas podistab keegi iga päev ning iga päev tuleb midagi uut, mis puudutab natuke laiemat seltskonda või isegi pea kõiki.
Üritame jõudumööda siin lehel avaldada infot toimuva kohta, hoida kursis muudatustega Katla tuleviku suhtes ja muud.
Loomulikult loeme huviga igasugust tagasisidet ja muidu häid mõtteid. Mida jagada Katlarahvale või omavahel.
Mittevirtuaalne suhtlemine toimub endiselt Katlas ning kõigis muudes andekates kohtades.

elu!
peeter eerik ots
MTÜ Kultuurikatel