Karuse raudteejaama viimase ülema tütar rääkis kunagi loo sellest kuidas nemad lapsepõlves hundid koduks olevast jaamahoonest eemal hoidsid – plikad olid kuulnud just punase värvi huntidele väga vastumeelse olevat. Nii pandigi aknalauale punane pliiats!
Igal juhul Kultuurikatla 'väljasõiduistungil' läänemaale Karuse Raudteejaama ühtegi hunti ei kohanud. Uuele elule ärkav jaamahoone toidab aga vägagi elavalt ettekujutust sellest kuidas hundid punast pliiatsit aknalaual nähes targu edasi Pärnu ja Tõrva poole sörkisid. Või tagasi.
Jaamahooned on olemuselt tõmbekeskused. Tõmbavad inimesi, seega - kultuuri. Mitte valimatult. Jaamahooned tõmbavad neid, kellel sihiks liikuda rongi, bussi v koguni lennukiga ühest punktist teise. Jaamahoonesse sisenedes saab väga erineva taustaga inimestest täiesti ühesuguse ideega sootsium. Jaamahooned ongi ehitatud mitte kõikide maailma inimeste vajadusi rahuldama vaid just selle sootsiumi jaoks, kes igatseb-tahab-peab reisida. Ning nende jaoks, kes reisijatega kaasa liiguvad ja neid teenindavad – piletimüüjatest ja kaupmeestest parasiitide ning taskuvarasteni.
Virtsu (ja Saaremaalgi jätkunud) raudteed ei ole juba mitu aastakümmet. Alles on kohati silmapiirini astuv raudteetamm ning mõned uue sisu leidnud jaamahooned. Õigemini – sisu on leidnud jaamahooned.
Karusel kohapeal olles ei olnud sugugi keeruline ette kujutada tulevaid, lahkuvaid ja paikseks saavaid ideid ja neid ideid kandvaid inimesi. Ning omakorda neid, kellele meeldib selliste inimestega koos olla.
Vanadel fotodel sirutunud ja tänaseks võpsikule koha loovutanud rööbastee tagasitulek on tegelikult käkitegu. Mitte otseselt rauast tee ei ole see, mida mööda ideed ühest kohast teise jõuavad. Karusele ja sealt edasigi võib viia täiesti 'imaginary railway', mille materjal, reisijate hulk ja huvi sõltub väga palju tänastest jaamaülematest ja kujutlustee rööpaseadjatest.
Ühe regulaarliini Kultuurikatla ja Karuse vahel seaksid katlakütjad küll sisse niipea kui võimalik.
peeter eerik ots
Monday, March 22, 2010
Monday, March 8, 2010
kogutud elamused lennukitehases
Eelmisel kevadel õnnestus hea sõbra seletuste saatel teha mõnus jalutuskäik sõbra kodulinnas Viljandis. Kuulsin kuidas selles mulle vägagi sümpaatses linnas on omavahel kohtunud nutikad algatused, omavalitsused ja ettevõtjad. Kõlas kui hea lugu. Seda võiks igas linnas ja külas kuulata.
Sõber, kes on päris hästi kursis Kultuurikatla ümber toimuvaga ning teadlikuna ka minu huvist nutika linnaruumiarenduse vastu, tahtis kindlasti näidata Viljandi oma potensiaalset kultuuri katelt ning nii sattusingi esmakordselt vanasse lennukitehasesse. Tallinna Kultuurikatla hoonemassiivi kõrval minivennana paistnud lennukitehase ruumid tundusid aga sellevõrra ja -tõttu inspireerivamad. Kauplesin sõbralt lubaduse kutsuda mind kindlasti vaatama esimest projekti, mille Ugala ja Lennukiteahase inimesed kokku panevad.
Möödunud sügisel tuligi kutse Lennukitehasesse, kus Teater Ugala ja mtü Kultuuritsehh olid valmis külmade kiuste vaatajate ette tooma lavastuse 'Kogujad'. Lavastajaks hea sõber ja kursusekaaslane Taago Tubin.
See ei olnud vaid vana lennukitehase õhk, mis sellest etendusest mulle elamuse tegi, sest vanade hoonete nutika uuskasutuse mõju suhtes mul juba mõningane residentsus tekkinud. Aga loomulikult ka need ruumid, hämarad võlvkäigud valgustatud teatrigalerii asemel – sõnaga ülirealistlik etendusõhustik.
Elamus oli see kõik kokku – teadmata eellugu, oli minu oletus selline: läks Lavastaja teatrijuhtide juurde jutuga selle tüki jaoks just sobivatest (esialgu siis ebasobivast) ruumidest. Ega küsinudki teatri Suurt Saali. Ning see tükk oli tehtud Lennukitehase jaoks, mida oli tunda nii näitlejatöödest kui helist-valgusest.
Sisust võiks rääkida pikemalt aga pigem mitte - seda võiks tõesti isegi uuesti näha ning julgen kindlasti soovitada. Traditsioonilist teatrit ei saa aga ka mitte põrandaalust shokki. See on hea teater, hea töö ja hea keskkond.
Siin ka viide:
http://www.ugala.ee/index.php/repertuaar/285-lotta-lotass-lkogujadr
samas ka viide Lennukitehasele endale. kui on veel võimalus siis ka selle lingi eest lisapunktid.
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14723
eerik
Sõber, kes on päris hästi kursis Kultuurikatla ümber toimuvaga ning teadlikuna ka minu huvist nutika linnaruumiarenduse vastu, tahtis kindlasti näidata Viljandi oma potensiaalset kultuuri katelt ning nii sattusingi esmakordselt vanasse lennukitehasesse. Tallinna Kultuurikatla hoonemassiivi kõrval minivennana paistnud lennukitehase ruumid tundusid aga sellevõrra ja -tõttu inspireerivamad. Kauplesin sõbralt lubaduse kutsuda mind kindlasti vaatama esimest projekti, mille Ugala ja Lennukiteahase inimesed kokku panevad.
Möödunud sügisel tuligi kutse Lennukitehasesse, kus Teater Ugala ja mtü Kultuuritsehh olid valmis külmade kiuste vaatajate ette tooma lavastuse 'Kogujad'. Lavastajaks hea sõber ja kursusekaaslane Taago Tubin.
See ei olnud vaid vana lennukitehase õhk, mis sellest etendusest mulle elamuse tegi, sest vanade hoonete nutika uuskasutuse mõju suhtes mul juba mõningane residentsus tekkinud. Aga loomulikult ka need ruumid, hämarad võlvkäigud valgustatud teatrigalerii asemel – sõnaga ülirealistlik etendusõhustik.
Elamus oli see kõik kokku – teadmata eellugu, oli minu oletus selline: läks Lavastaja teatrijuhtide juurde jutuga selle tüki jaoks just sobivatest (esialgu siis ebasobivast) ruumidest. Ega küsinudki teatri Suurt Saali. Ning see tükk oli tehtud Lennukitehase jaoks, mida oli tunda nii näitlejatöödest kui helist-valgusest.
Sisust võiks rääkida pikemalt aga pigem mitte - seda võiks tõesti isegi uuesti näha ning julgen kindlasti soovitada. Traditsioonilist teatrit ei saa aga ka mitte põrandaalust shokki. See on hea teater, hea töö ja hea keskkond.
Siin ka viide:
http://www.ugala.ee/index.php/repertuaar/285-lotta-lotass-lkogujadr
samas ka viide Lennukitehasele endale. kui on veel võimalus siis ka selle lingi eest lisapunktid.
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14723
eerik
Wednesday, March 3, 2010
MTÜ Kultuurikatel kogunemine 2010
Lähemal ajal saadan laiali kutse ja teate MTÜ Kultuurikatel üldkoosolekust, mis võiks toimuda hiljemalt aprilli esimesel täisnädalal.
Teemade ring, mida arutada ja otsustada, on lai aga üllatavalt positiivne - peale 3,5 aastast tegutsemist, ideede genereerimist ja testimist, on viimaks eluõigust saamas Kultuurikatla 'kool'. Nimelt sai alanud aasta esimestel kuudel Kultuurikatla 'koduhoonestu' Tallinnas, Põhja pst 27a, kolme tugeva keskuse - Arhitektuurikeskuse, Disainikeskuse ja Loomemajanduskeskuse rahastamiseks EAS-i kaudu olulise rahasüsti.
Võiks öelda, et päris lähedale, selgete ülesanneteni ning küsimusteni õppetöö sisule on jõudnud Kultuurikatla Loova Ettevõtluse Kooli, Loomemavaldkonna korraldajate praktikumi v lihtsalt loomemajanduse kompetentsikeskuse idee. Heal lapsel esialgu mitu nime.
Sõelale jäänud valikud ja kerkinud uued otsustuskohad ongi tarvis mtü-ga läbi arutada.
Küsimused on õppetoolide, aine- ja õppekavade sisust, kommunikatsioonini rahvusvaheliste partnerite ja praktiliste koostöövõrgustikega.
Mõtted ja koostöökohad Eesti erinevate ülikoolide ja Tallinna (ning ka mittetallinna) gümnaasiumi ning koolituskeskusega, mis igapäevaselt täienevad, tahaksin tutvumiseks liikmetele eelnevalt laiali saata.
Kellel endal mõtteid v soov Kultuurikatla Kooli ühel või teisel moel toetada (protsessiga liituda) – andke aga märku.
peeter eerik ots
eerik@ots.ee
mtü kultuurikatel
Teemade ring, mida arutada ja otsustada, on lai aga üllatavalt positiivne - peale 3,5 aastast tegutsemist, ideede genereerimist ja testimist, on viimaks eluõigust saamas Kultuurikatla 'kool'. Nimelt sai alanud aasta esimestel kuudel Kultuurikatla 'koduhoonestu' Tallinnas, Põhja pst 27a, kolme tugeva keskuse - Arhitektuurikeskuse, Disainikeskuse ja Loomemajanduskeskuse rahastamiseks EAS-i kaudu olulise rahasüsti.
Võiks öelda, et päris lähedale, selgete ülesanneteni ning küsimusteni õppetöö sisule on jõudnud Kultuurikatla Loova Ettevõtluse Kooli, Loomemavaldkonna korraldajate praktikumi v lihtsalt loomemajanduse kompetentsikeskuse idee. Heal lapsel esialgu mitu nime.
Sõelale jäänud valikud ja kerkinud uued otsustuskohad ongi tarvis mtü-ga läbi arutada.
Küsimused on õppetoolide, aine- ja õppekavade sisust, kommunikatsioonini rahvusvaheliste partnerite ja praktiliste koostöövõrgustikega.
Mõtted ja koostöökohad Eesti erinevate ülikoolide ja Tallinna (ning ka mittetallinna) gümnaasiumi ning koolituskeskusega, mis igapäevaselt täienevad, tahaksin tutvumiseks liikmetele eelnevalt laiali saata.
Kellel endal mõtteid v soov Kultuurikatla Kooli ühel või teisel moel toetada (protsessiga liituda) – andke aga märku.
peeter eerik ots
eerik@ots.ee
mtü kultuurikatel
Subscribe to:
Posts (Atom)